Näitus võtab kokku EÜE ajaloo. Üht head näitust võib ju küll mitu korda avada. Seda enam, kui väljapanek seatakse üles teises linnas. Seda veelgi enam, kui see kajastab pildis, sõnas ja helis tuhandete nüüdsete keskealiste nooruse suvesid.
Malevasuved tulid tartlaste ette
21. jaanuar 2014, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuhandeid tudengeid üle 25 aasta ühendanud Eesti üliõpilaste ehitusmaleva kolm lühenditähte ilmusid esimest korda avalikkuse ette kevadel 50 aastat tagasi. Tartu ülikooli komsomolikomitee algatusel sõitis Kasahstani tööle 125 tudengit, vormipluusil EÜE embleem.
Aastast 1966 sai üha populaarsemaks muutuva ehitusmaleva põhiliseks töötandriks Eesti. Ja lõpu tõi 1993. aastal kaasa Eesti vabanemine.
Mida kõike EÜEs tehti, sellest annab ülevaate näitus «Kellu ja kitarriga. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töösuved».
Kümme teemat
Näituse ühe kuraatori Terje Anepaio sõnul on väljapanek üles ehitatud kümnel teemal fotolugudena malevast ja malevlastest.
«Me räägime ka sellest, missugune on EÜE jälg – millised on malevlaste ehitatud objektid tänapäeval ja millised on tänapäeval need inimesed, kes EÜEs kokku said ja kokku jäid,» ütles ta.
Näitusel on sadade fotode kõrval palju malevasümboleid, nagu embleemid, märgid ja lipud. On ka malevlaste vormipluuse, rühmasärke, aumärke ja muid esemeid.
Kõike seda nägid mullu suvel Pärnu muuseumi külastajad, sest kõigepealt oli «Kellu ja kitarriga» suvepealinnas.
Väljapaneku eksponaatide kogumise mootori, 11 suve EÜEs veetnud ning sealhulgas aastail 1985 ja 1986 kogu maleva komandörina tegutsenud Indrek Ilometsa andmeil oli näituse kahel esimesel päeval, 12. ja 13. juulil, vaatajaid umbes 800. Samal ajal oli Pärnus EÜE juubelikokkutulek.
ERMi näitusemajas avati «Kellu ja kitarriga» läinud reedel. Mõnigi asi on teisiti kui Pärnus, üht-teist on juurde tulnud.
Terje Anepaio tundis suurt rõõmu Ruhnu rühma 1971. aastal peetud päevikust. See jääbki muuseumile. Kuraator näitas ka malevatüdruku vormipluusi, mis on saanud tunda 1972., 1973. ja 1974. aasta malevasuve ning mille andis muuseumile näituse avamisel Reti Sahk.
Uusi asju näitusel
Uue eksponaadina tuleb vaatajate ette Lõuna regiooni lipp, millel leidub aastaarve kolmest kümnendist. Selle tõi näitusele kuraditosin malevasuve kogenud ja 1990. aastate alguses EÜE kultuurinõunikuna lõpetanud muusik inBoil.
Väljapaneku kunstnik Silver Vahtre lisas, et uut on andnud näitusele ka ERMi direktor Tõnis Lukas. «Tema erakogust ilmusid pikapeale välja väga toredad malevafotod, mis on liidetud sellele ekspositsioonile,» ütles kunstnik.
Uus on ka segumasina ja betoonikäru vahel laudtee, mis viib poolelioleva silikaatkividest müürini. Pärnu muuseumi väljapanekus olid needsamad lauad kasutusel tellingutena.
«Võtke kaasa lapselapsed, leidke ennast fotodelt, tulge meenutage malevalaule,» soovitas Terje Anepaio kunagistele ehitusmalevlastele.
kas teate?
Tähistamaks 50. töösuve
• Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) saab vaadata näitust «Kellu ja kitarriga. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töösuved».
• Valmis ERMi, TÜ muuseumi ja MTÜ EÜE Juubel koostöös, et tähistada 2013. aastal EÜE 50. töösuve.
• Kureerinud Terje Anepaio, Terje Lõbu ja Reet Ruusmann, kujundanud Silver Vahtre.
• Malevalaulude salvestise on kokku pannud Helen Kõmmus ja filmiprogrammi Maido Selgmäe.
• Sama näitus oli mullu suvel Pärnu muuseumis.
• Avatud 30. märtsini.
Allikas: ERM