Tartu kunstimaja suurima saali keskel on ühtekokku poolteist tonni mulda ja kive. See on Ilmar Malini kavandatud installatsioon «Organon», mille loomisele ei saanud ta ise kätt külge panna nüüd ega eelmiselgi korral.
Sürrealist andis endast taas märku
20. jaanuar 2014, 23:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus 16. jaanuaril 1924 sündinud Ilmar Malini näituse «EluLõng» avamisel samal kuupäeval, aga 90 aastat hiljem, kõnelesid Tartu kunstimajas tema teostest selle väljapaneku kuraatorid Kadri Asmer ja Jaan Malin.
Eesti kunsti kõige järjepidevamaks sürrealistiks nimetatud Ilmar Malin suri 15. märtsil 1994 Tallinnas. Samas linnas avati samal kevadel tema teoste näitus. Sinna oli üles seatud ka pinnasest, kividest ja linnutaolistest olevustest koosnev installatsioon «Organon».
Uks lendas kinni
Kunstiajaloolane ja -kriitik Ants Juske meenutas nüüd kunstimajas, et installatsioon valmis ajalooinstituudi galeriis pärast Ilmar Malini surma. «Õnneks olid minu käes tema plaanid, joonistused ja tekstid,» ütles Juske.
Kunstniku poeg Jaan Malin tõi installatsiooni juurde kuuluvad kujukesed, ja nii seadsidki nemad ning kunstnik Raivo Kelomees üles sürrealistliku «Organoni». Installatsioon valmis ilma autori füüsilise kohaloluta. Küll aga käis kunstnik oma teost vaatamas mentaalselt.
«Oli kevadine ilus tuulevaikne ilm ja äkki lendas galerii uks pauguga kinni,» meenutas Juske. «Ei tea, mis talle ei meeldinud. Aga installatsioon sai üles ehitatud ja nüüd on see täies hiilguses uuesti ka siin Tartus.»
Lisaks «Organonile» on kunstimajas vaatajate ees teinegi installatsioon, «EluLõng», mis on nime andnud kogu väljapanekule, ning samuti Ilmar Malini maale ja joonistusi kahel korrusel. Nii näiteks on portreed esimese korruse väikeses galeriis.
Näituse avamine oli väga rahvarohke. Teiste hulgas tegi Malini loominguga taastutvust luuletaja Indrek Hirv.
«Piltidel on maru hea mälu! Nad jätavad täpselt meelde, kes nende ees esimesel korral seisid, ja tuletavad selle siis ka vaatajale meelde. Üle väga pika aja, üle neljakümne aasta näiteks,» ütles ta.
Hirv peatus haigruga pildi ees ülemise korruse parempoolses saalis. Esimest korda oli see olnud ühel Tartu näitusel väljas siis, kui luuletaja õppis keskkoolis.
«Ma mäletan inimesi sellelt avamiselt – Kongot, Saartsi, Malinit ennast – ja valgust ja isegi lõhnu, poonimisvaha lõhna ... See oli peamine lõhn igal avamisel,» ütles Hirv. «Eile veel ei mäletanud ja täna äkki mäletan – tänu sellele haigruga pildile.»
Viga ilmnes unes
Ilmar Malin andis nüüdki endast märku.
«Õhtul tundsin, et midagi on installatsiooni «EluLõng» juures valesti, aga ma ei saanud aru, mis see on,» ütles Jaan Malin. «Öösel ma und eriti ei näe, aga sel öösel ma nägin unes, mis on valesti. Ja viga sai ära parandatud ja kõik sai korda.»
«EluLõnga» saab Tartu kunstimajas vaadata 9. veebruarini. Aprillis tuleb trükist Jaan Malini koostatud raamat, milles on valik Ilmar Malini kirjutatud arvustusi, tema mälestusi ja muudki.