Mida võtta ette sääskede vastu, kui tuleb välja minna

Sääsk imeb verd.

FOTO: Ove Maidla.

Tartu Postimees uuris eri alade inimestelt, kuidas nad end tüütute pisiputukate eest kaitsevad.


Ever Kiiver
Jahi- ja kalamees:

Peab tõdema, et tänavu on tubli söödikuaasta. Neid on ropusti. Niiskust ja seisvat vett on ju palju ja sooja ka kõvasti.

Mina olen aasta otsa tarvitanud tõrjevahendit Ben`s 100. Väga-väga hea. Isegi kuumas ja higistades peab vähemalt kolm tundi vastu. Selline õline, vist Ameerikas NATO tarbeks välja mõeldud vedelik, mida tilgutad käeseljale ja hõõrud riietele või nahale. Aitab kõigi söödikute, kaasa arvatud puukide vastu.

Erinevalt Offist ta ei haise, Offiga ajad sa lisaks sääskedele ka kõik inimesed eemale. Paraku müüakse seda vist ainult Viljandis Tartu tänava kalandus- ja jahinduspoes, aga tellida saab ka netist. Hind on üsna soolane, aga see asi on oma hinda väärt.

Koit Kraav
RMK Kagu regiooni metsakasvataja:

Eks igal kevadel tundu, et vereimejaid on hirmus palju, sest talvel ei olnud neid ju üldse. Eelmine aasta on ära unustatud. Ma ei julge öelda, et neid erakordselt palju on. Võib-olla hetkel on natuke rohkem, aga ilm on ka vastav – niiske ja soe. Kohe see nali lõpeb, sest ilm pöörab ja asi leevendub.

Esimene soovitus söödikute vastu on muidugi see, et riides tuleb käia. Mina üldiselt metsas sääsetõrjet ei kasuta, sest ma pole tavaliselt paigal ja siis nad nii hullusti kallale ei pääse. Teine asi on siis, kui lähen kalale. Kui ma metsas üldse kedagi kardan, siis on need puugid, kelle süül on mul kaks sõpra juba pilve peal.

Varem jagas RMK metsameestele puugitõrjeks mõeldud Diffusili repellenti, viimased paar aastat pole seda enam ostetud. Tuleb rohkem liikuda ja saag peab rohkem tossama, siis ei ole vaja osta.

Diffusili kohta võib küll öelda, et ta mõneks tunniks aitab. Kui metsaskäigu riideid, millele tõrjet peale panna, vahepeal mitte pesta, siis on efekt püsivam. Teiste vahendite kohta ei oska öelda, pole kasutanud.

Naha peale pole ma seda jama endale kunagi määrinud, ikka ainult riietele. Kui suitsu teed või jood, siis on paha, kui ka ainult käed sellega koos on.

Aili Paju
Loodusraviarst ja kirjanik:

Üks paremaid asju on lavendliõli. See peletab sääsed nii eemale!

Kui panna lastele põsele, kõrva taha ja kaela peale lavendliõli, siis sääsed ei tule mitte mingil juhul ligi. Lavendliõli ei ole kuidagi kahjulik ka, sobib lastele.

Teine, mis sobib täiskasvanutele, on eukalüptiõli, seda sääsed ka ei armasta, ja kolmas, kõige odavam, on nelgiõli. Need kõik on apteegis saadaval.

Lavendliõli hoiab ka puugid eemal. Kui laps väljas mängib, võib natuke panna seda õli peale, ja endale ka. Niipalju kui mina olen metsas käinud, olen seda kasutanud ja hoiab puugid eemal küll. Ainult et kui inimene hakkab higistama, siis haihtub lavendliõli ruttu ära ja on sääsed jälle kallal. Siis võiks olla see pudelike õliga kaasas.

Osa õlisid on sünteetilised, need maksavad 30–40 krooni, aga originaallavendliõli on umbes 60 krooni. Täiskasvanule sobib sünteetiline ka, aga lapsel võib see tekitada allergilist reaktsiooni.
Kui sääsed on juba kallal käinud, siis punnide peale pean kõige paremaks taruvaigutinktuuri, ainult et see teeb naha kollaseks. Saialilletinktuur mõjub ka väga hästi ja kratsimine kaob ära.

Külli Hoop
Kalda tee apteegi proviisor:

Meile just tuli suuremas koguses mitmesuguseid sääsetõrjevahendeid. Loodame, et jätkub ja kliendid jäävad rahule. Need aitavad enamasti küll. Ka on meil kupukiheluse leevenduseks mitmesuguseid geele pakkuda. On ka pihustatavaid, mida kasutatakse nii päikesepõletuse kui ka sääsehammustuste puhul.

Kui on aga ette teada, et inimene on sääsehammustuse suhtes ülitundlik, soovitan küsida allergiarohtu. Pole mõtet end katki kratsida. Ja kevadel on see mure tavaliselt kõige hullem.

Ruth Kalda
Perearst:

Eks sääskedest hoiduda on tõesti keerukas, eriti õues. Toas aitab, kui kasutada akende ees sääsevõrku. Õues saab end kaitsta siiski vaid sääsetõrjevahendeid nahale pihustades. Neid on mitmesuguseid ja need aitavad päris hästi. Mõne tunni pärast on muidugi vaja tõrjet värskendada.

Hammustuse järel tekkivaid kuppe võiks määrida piiritusega, mis kihelust vähemaks võtab, või saialilletinktuuriga.

Sääskedega on ju nii, et igal kevadel on see esialgu suur probleem.

Asi on selles, et inimesed ei ole pärast talve sääsehammustustega veel harjunud ja organism reageerib valulisemalt kui muidu. Suve edenedes muutub organismi kaitsevõime juba tugevaks ja paapuleid ei teki nii palju.

Laste kaitsmiseks võib kasutada allergiavastaseid tablette ehk antihistamiinikume. Need hoiavad juba ette ära sääsehammustustest tekkida võivate väga kihelevate suurte sääsepunnide tekke. Antakse apteegist ka retseptita, aga loomulikult võib perearstiga nõu pidada ja tema täpsemat soovitust järgida.

Ester Raag
Zeppelini Maxima juhataja:

Meil oli Offi firmalt igasuguseid sääsetõrjevahendeid, nii elektrilisi tooteid kui pihustatavaid ja kreeme, aga praeguseks (reede – toim) on kõik ära ostetud. Täna olid alles ainult aerosoolid, mis on ka puugivastase toimega. Ei osanud nii suurt müüki prognoosida ja tellisime vähe, aga esmaspäevaks tuleb jälle suurem partii.

Seda, kui hästi mõjuvad need patareidega elektrilised tooted, mis signaali välja saadavad, ei oskagi öelda. Tahtsin neljapäeval endale koju osta ja ära proovida, aga siis ei olnudki enam midagi osta.
Ise proovisin ühte sääsetõrjeküünalt, panin selle õhtul ukse taha ja toimis – hommikuks olid sealt sääsed kadunud.

Sääsepunnide leevenduseks, just arutasime kolleegidega, et kui tupsutada lahjendatud äädikaga, siis see pidi hästi sügeluse ära võtma. Ise pole veel proovinud, aga kaks töökaaslast ütlesid, et see aitas, ja täitsa hästi.

Andres Dvinjaninov
Emajõe Suveteatri juht:

Ma tulin neljapäeval Viimsi vallast Randverest, kus 500 meetri kaugusel merest on päevane kõrgeim temperatuur seni küündinud 15 kraadini. Küll oli tore õhtul Lõuna-Eestisse Vana-Kuuste kõrvale Rebasele sõita teadmisega, et siin on soe ja mõnus.

Kui ma aga autost välja tulin, sattusin nagu Lapimaa tundrasse keset sääsepilve. Mõtlesin, et ega nad majja ei tule... Tulid!

Ma olin magamata terve öö. Esimeses voorus tapsin toas 30 sääske ja teises voorus samuti 30. Kolmas voor oli pool kaks öösel ja umbes kella viieni tuli iga tunni tagant uus voor teha. Lapsest oli kahju, kes pidi sääsepilve sees magama. Lõpuks tuli mul mõte teha linast telk, mille all me siis magasimegi, aga nad tulid ka sinna.

Kahjuks oli mul kadunud ära seadeldis, mis käib pistikuga vooluvõrku ja levitab õhku mingit ainet, mis ajab sääsed eemale. Ja Offi ka ei olnud käepärast. Nii et see oli päris õudne elamus.

Kõik, kes lähevad vaatama vabaõhulavastusi või ükskõik kuhu vabasse õhku, sooservale minekust rääkimata, võiksid sääsetõrjevarustust kaasas kanda.

Emajõe Suveteatris on idee seda enne etendusi kohapeal müüa või isegi niisama pakkuda võimalust üle offitada ennast neil, kes on sääsehädas.

Allan Oras
Jalgrattur:

Sääsed endast jalgratturile ohtu ei kujuta. Kui sa tööd teed, siis liikumise pealt nad ei hakka ju külge. Ja rattaga sa ju liigud kiiresti.

Aga kui sa metsapeatust tahad, siis pead samuti hästi kiiresti tegema. Püksi tagasi ja minek!

Parmudega on küll tõsist tegemist olnud. Kuskil metsas, mägirattasõitudel eriti, on väga tülikas, kui nad sulle peale lendavad.

Sääskedega pole nii palju muret. Prillid tasub muidugi ette panna, sest nad kipuvad silma lendama. On endalgi juhtunud, kus metsas laskumise pealt tuleb järsku mingi niiskem koht ja paned täie hooga parvest läbi, nii et suu ja kõrvad on putukaid täis. Aga niisama nad ründama ei tule. Kiirused on erinevad.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles