Laste sünnipäevad, kus külalisteks pinginaaber ja naabripoiss ning laual kartulisalat ja ema tehtud vahukooretort maasikatega, on paljudele ajalugu. Või siiski mitte?
Sünnipäev olgu meeldejääv, ent mõnus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus leidub kümneid kohti, mis on spetsialiseerunud laste sünnipäevade pidamisele, peale nende pakuvad sama võimalust muuseumid, teatrid ja paljud teised asutused. Sageli tellitakse lapse peole tema soovide järgi valmistatud tort, kostümeeritud peojuht, kes teeb näomaalinguid ja õhupalliloomakesi ning korraldab mänge. Nii hariduse tugiteenuste keskuse psühholoog Jana Saluoks kui ka mängumaade omanikud nendivad, et laste sünnipäevade suurelt pidamine on muutunud pigem normiks.
Friida mängumaa omanikud, kolme lapse vanemad Raimo ja Krista Raid viitavad, et suuri pidusid peetakse seepärast, et ühelt poolt on inimestel raha rohkem, teisalt tahetakse aja kokkuhoiu mõttes korraldada üks pidu, kuhu kutsutakse kõik sõbrad korraga. «See on mingisugune trend, järjest suuremaks lähevad ka kohad, kus sünnipäevi peetakse,» nendib ka Kati ja Mati mängumaa üks omanikest Maarja Raudsepp.
Eriline päev lapsele
Kodust väljas, mängumaal peo pidamisel on kodusünnipäeva ees omad eelised: peo korraldaja ei pea muretsema, et pärast valitseb kodus kaos, peol on kindlad ajapiirid ning lastel on ehk ka tegevust rohkem. «Lapsed ei ole laua ääres istujad pidutsejad, nemad tahavad mängida ja mürgeldada,» selgitas Raudsepp, 7-aastase lapse ema.
Mängumaa sünnipäeva oht on aga, et inimesed lähevad laiali ega saa suhelda, kui ruum on liiga suur, nendib hubase õhustikuga Friida mängumaa omanik Krista Raid.
Tema sõnul on tore sünnipäev selline, mis jääb lapsele meelde. See ei pea ilmtingimata tähendama, et sünnipäevaüllatus peab kallis olema – ka üks hästi organiseeritud mäng muudab peo eriliseks. Raimo Raid rõhutab, et tähtis on, et lapsevanem sel päeval lapsega tegeleks, seetõttu hindab tema pigem selliseid peo pidamise kohti, kus tegevust leidub nii lapsele kui ka tema vanematele.
«Emana leian ma, et ideaalne sünnipäev on kodus: tordi ja lauluga äratus ja perega veedetud päev,» tõdeb Raudsepp. «Pigem sõprade pärast tehakse mängumaal pidu ja lapsele meeldiks ka, kui saab seal sõpradega aega veeta ja mängida.»
Sünnipäevi korraldava firma Memory Makers peokorraldajad on seda meelt, et pidu peaks looma lapsele mälestusi. Nad panevad lapsevanematele südamele, et sealjuures ei ole peamine mitte rahakoti paksus, vaid soov teha midagi erilist ja selleks ka aega leida – väga vahva peo saab korraldada kodus või hooviski. Külalisigi ei pea hirmpalju olema, piisab, kui kutsuda lähedasemad.
Näiteks üks Memory Makersi lastesünnipäev oli vanadest lennukitest inspireeritud pidu, kus dekoratsioonideks olid rippuvad vatiinist pilvekesed, laual propelleritega koogikesed ja joogipudelid, pilvekujulised küpsised, sefiiripilvekesed jms.
Memory Makers keskendub peo tegemisel lapse huvidele, loob sellest lähtuvalt võlumaailma, mille peategelane on sünnipäevalaps.
Kuid dekoratsiooni ei tuleks ületähtsustada, oluline on, et laps tunneks ennast mõnusalt. Kõige kihvtim on, kui emal on aega ka ise peo ettevalmistusi teha ja koos lapsega kasvõi kutsed valmistada. Ideede ammutamiseks tuleb võtta aega, mõelda oma lapse huvidele, häid ideid saab ka internetist.
Üle trumbata pole vaja
Kuidas aga muuta sünnipäev lapsele erakordseks igal aastal, ja veelgi enam – milline peaks selles valguses olema näiteks 16. sünnipäev?! Pidude korraldajate meelest ei ole sugugi vaja järgmise sünnipäevaga eelmist üle trumbata või pidu suuremalt teha, kuna lapse huvialad muutuvad. Nii saabki järgmiseks sünnipäevaks valida lihtsalt muu temaatika.
Näiteks korvpallihuvilise 10-aastase sünnipäeval keskenduda just korvpallile või täita teismelise neiu Pariisi-reisi unistus, korraldades vaid parimatele sõbrannadele prantsuspärase õhtusöögi Maarjamaal.
10. eluaasta piirimail muutuvadki laste huvid ja ettekujutus sünnipäevade pidamisest: tähtsamaks tõusevad mitmesugused tegevused ning mängud.
Raidide kogemusel eelistatakse siis pigem väiksema sõpruskonnaga kinno minna või midagi muud üheskoos ette võtta.
Koos peokoha, näiteks mõne mängumaa rendiga peaks nende hinnangul lapse sünnipäevapeoks arvestama vähemalt sajaeurose väljaminekuga juhul, kui toidud, sh tort, valmistada ise – vastasel juhul on hind palju krõbedam. Dekoratsioone, õhtujuhti, fotograafi ja teisi abilisi kaasates on selle kirjutise allikate sõnul korraldatud lastele ka 500-euroseid pidusid.
Ent peokohtadesse huvilisi jagub. Näiteks Kati ja Mati mängumaa kalender on Maarja Raudsepa sõnul juba uuel kuulgi üsna tihe, broneeringuid on praegu tehtud isegi aprillikuusse.
Arvamus
Jana Saluoks
Hariduse tugiteenuste keskuse psühholoog
Teadusuuringut ei ole minu kätte sattunud, mis põhjendaks, kas suur sünnipäev teeb lapsele kasu või kahju. Sünnipäeva pidamine (suur pidu) ja selle meeles pidamine (hommikune äratus laulu, koogi ja väikese kingitusega) on kaks eri asja. Pean hästi oluliseks, et seda päeva peetaks tähtsaks, see on ikkagi lapsele tema eriline päev, mil ta saab rohkem positiivset sõnumit ja tunnustust, see kõik mõjub hästi ka tema enesehinnangule.
Tundub, et suur sünnipäev on pigem norm, väga paljud kutsuvad peole terve rühma. Järjest rohkem on probleemiks, et kutsutakse terve rühm, aga jäetakse paar last sealt välja. See on vanematele ikkagi väga tõsine mõtlemiskoht: kas nad tahaksid, et nende laps oleks sellises olukorras.
Levinud on n-ö naabrist-parem-sündroom – et kedagi üle trumbata – ja ehk liialt võrreldakse, kuidas teised teevad. Mõnes mõttes on see ju positiivne, aga küsimus on väärtushinnangutes: kas mulle on oluline mõnusalt sõpradega aega veeta või väline glamuur. See on ka enesehinnangus kinni: kui enesekindlust napib, on see võimalus näidata, et ma teen midagi väga hästi ja olen teistest parem.
Nii nagu igas muus asjas, ei ole sünnipäeva pidamisel äärmustesse minek aga hea. N-ö naabri omast parem sünnipäev tekitab lapses ärevust ja väsimust: ega lapsel ei ole suures tohuvabohus hea olla.
Ma ei pea suurt pidu õigeks ka seetõttu, et laps ei saa seal ju mängidagi. On mingi piir, kui paljude lastega seda korraga teha saab. See on tunnetuse küsimus, kui palju sõpru kutsuda, et oleks hea olla. Oluline on, et pidu poleks väga ära organiseeritud. Peo kestuseks võiks olla 2–3 tundi, siis lapsed väsivad, võivad tekkida tülid. Aastase lapse sünnipäev ei peaks kestma kauem kui paar tundi.
Kui alustada suurte pidudega esimesest sünnipäevast peale, on seda hiljem väga raske muuta: laps näeb, et nii on ja nii peabki. See on hästi palju vanemates kinni, kuidas nad seda korraldavad. 4-5-aastaselt tekivad sõprussuhted, selles vanuses hakkab sünnipäeva erilisus lapsele rohkem kohale jõudma, enne seda on sünnipäev rohkem emale-isale.
Enne teismeiga tekib lapsel soov kutsuda neid, keda tema tahab, mitte neid, keda tahab ema või isa. Siinkohal on küsimus see, kui palju vanemad arvestavad lapse soovidega.
Laste sünnipäevapeo pidamise kohti
• Kaheksajalg (Vanemuise 45), 1–6-aastastele lastele, www.kaheksajalg.ee
• Haldjapere (Kastani 38), www.haldjapere.ee
• Rüblik (Tähe 4), 1–12-aastastele, www.ryblik.ee
• Funzone (Jaani 8), 6–12-aastastele, www.funzone.ee
• Batuudikeskus UP (Võru 47e), www.batuudikeskus.ee
• Tartu seikluspargi laste seiklustuba (Narva mnt 126b), www.tartuseikluspark.ee/raadi/kohvik/laste-seiklustuba/
• Laste mängumaailm (Tulbi 2c), kuni 6-aastastele, www.mangumaailm.seremaro.ee
• Eesti maaülikooli spordiklubi lastenurk (Kreutzwaldi 3), 2–7-aastastele, fitness.emu.ee/lastenurk/korralda-pidu-/
• Kati ja Mati mängumaa (Turu 24), kuni 9-aastastele, www.katijamati.ee
• Friida mängumaa (Liiva 41), kuni 9-aastastele, www.friidamangumaa.ee
• Kessu mängumaa (Riia 26), koolieelikutele, www.kessumängumaa.ee
• Mängumaa Klubi-Klubi (Puiestee 73a), eri vanuses lastele. www.hot.ee/k/kubiklubi/index.htm
• Mängumaa Kukerpall (Jakobi 39), kõige pisematele, www.kukerpall.ee
• Lianni stuudio (Ülikooli 1), sünnipäevatöötoad, www.liannistuudio.ee
• RR mängumaa (Ringtee 75), koolieelikutele ja kooliealistele, www.rrmangumaa.ee
• Mängumaa Metsapere (Võru 55f), www.metsapere.ee
• Lastehoid Tupsik (Mõisavahe 21), www.tupsik.ee
• Annelinna lastekeskus (Kaunase pst 22), www.hot.ee/vafafaa/index.htm
• Põnnipere lastehoid (Küütri 7), kuni 12-aastastele. www.kunstiponnid.ee
• FroggyLand (Salu tee 1, Lohkva), www.froggyland.ee
Suuremate laste sünnipäevi võib pidada näiteks
• Megazone’is (Turu 2), www.megazone.ee/tartu
• FunBowlingus (Võru 55f), www.funbowling.ee/index.php/peopaketid
Mitmesuguseid võimalusi suuremate ja ka väiksemate laste sünnipäevade pidamiseks pakuvad muuseumid (ülikooli kunstimuuseum ja ajaloomuuseum, linnamuuseum, teaduskeskus Ahhaa, mänguasjamuuseum jt) ja teater Vanemuine.
Abiks lapse sünnipäeva korraldamisel
• Memory Makers, pidude korraldamine, stilistika, www.memorymakers.ee
• Spordipidu, aktiivsete, sportlike sünnipäevade korraldamine, www.spordipidu.ee
Allikad: www.lastekas.ee, www.lastega.ee, mängumaade koduleheküljed