Ain Tõnisson: PISA ja riigieksam – mida need näitavad?

Ain Tõnisson Foto: TPM

Aasta lõpus avalikustatud rahvusvahelise võrdlusuuringu PISA kohaselt võib julgelt öelda, et Eesti põhikooliõpilaste teadmised ja oskused on maailma tipus ning meie põhikooliõpetajad teevad suurepärast tööd.

Gümnaasiumi tasemel on rahvusvahelise võrdluse saamine keerulisem, kuid riigisiseselt on siin aastaid kütnud emotsioone üles riigieksamid. Kusjuures PISA on kutsutud ka põhikooli eksamiks.   

Tartumaa maailmas teine

Eesti väga hea tulemus PISA uuringus peegeldub kitsamalt ka Tartumaa näitajates. Tartu maakonna õpilaste keskmine tulemus matemaatikas oli 534 punkti, lugemises 521 ja loodusteadustes 559 punkti – need arvud näitavad, et Tartumaa õpilaste tulemused on kõikides hindamisvaldkondades Eesti keskmistest paremad.

Võrreldes nüüdseid tulemusi 2009. aasta PISA testiga, võib öelda, et statistiliselt on märkimisväärselt paremaks muutunud Tartumaa õpilaste tulemused nii loodusteadustes kui ka lugemises. Ja sellega kiitus ei piirdu: Tartu linna õpilaste tulemused on Eesti teiste suuremate linnade õpilaste tulemustest kõigis hindamisvaldkondades paremad.

Kui näiteks eraldiseisvalt Tartu õpilaste lugemistulemused riikide pingeritta asetada, siis oleks Tartu uuringus osalenud riikide seas teisel kohal, jäädes vaid ühe punktiga maha liidrist Shanghaist. Ka siis, kui aluseks võtta maakond tervikuna, on Tartumaa õpilaste tulemus maailmas teisel kohal.

Nagu eelmistes PISA uuringutes, jaotati ka seekord õpilased tulemuste põhjal kuue saavutustaseme vahel – lihtsamast kõige raskemani.

Alles teisest saavutustasemest ehk baastasemest alates võib rääkida õpilaste oskusest lahendada igapäevaeluga seotud ülesandeid. Esimene saavutustase on PISA mõistes väga vähesed oskused ning kuuendasse jõudsid vaid absoluutsed tipud.

Tartumaal jäi loodusteadustes alla baastaseme 3% õpilastest, viiendale tasemele jõudis 16% ja kõige kõrgemale, kuuendal tasemele samuti ligi 3% õpilastest.

Lugemises jäi Tartumaal alla baastaseme ligi 6% õpilastest, neid õpilasi, kes suutsid lahendada kõige keerukamaid ülesandeid, oli aga koguni 14%, see on parim näitaja maakondade arvestuses.

Sellest tulenevalt võib järeldada, et Tartumaa õpetajad on teinud suurepärast tööd ja kindlustanud oma õpilastele väga hea funktsionaalse lugemisoskuse.

Sama võib öelda Tartumaa matemaatikaõpetajate kohta: nõrkade tulemustega õpilaste osa on ainult 6% ja keerulisi ülesandeid lahendada suutvaid õpilasi on rohkem kui viiendik.

Muudatused riigieksamites

PISA on väga hea meetod riigi haridustaseme hindamiseks, kuid võimalusi on veel – nii on aastati tehtud tasemetöid ning põhikoolis ja gümnaasiumis tehakse lõpu- ja riigieksameid.

Viimasel ajal on aktiivselt arutletud selle üle, mida riigieksamid ikkagi mõõdavad. Riigile pole eksameid vaja mitte selleks, et õpilast karistada, vaid näha, kus tuleb õpetajat või kooli rohkem toetada. Riigil aitab see teha haridusotsuseid, arendada õppekava ja õpetajakoolitust.

Kool saab jälle infot, kuidas ennast arendada, ning õpilane ja lapsevanem objektiivse arusaama, milline on konkreetsest gümnaasiumist saadud haridus ülejäänud riigi taustal. Kusjuures samamoodi toimib ka PISA, kuid globaalses kontekstis.

Riik ei peaks võtma koolilt õigust otsustada, kas õpilane on valmis kooli lõpetama või mitte. Õpilaste areng on toimunud ikkagi õpetajate ja õpilaste koostöös. Seetõttu on kool ja õpetajad selles küsimuses parimad otsustajad – see on ka eksamilävendi ühele punktile tagasi viimise põhjus.

Juba 20. jaanuaril ongi tähtaeg, kui abituriendid registreerivad ennast 2014. aasta riigieksamitele, mis, nagu öeldud, on üks võimalus hinnata meie gümnaasiumide  taset. Seekord tuleb kevad veidi teisiti ning seda on ette valmistatud juba aastast 2010.

Nüüd tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles.

Peale selle tuleb teha koolieksam ning õpilasuurimus või praktiline töö. Koolieksami sisu, vormi, toimumise aja ja hindamise üle otsustab kool. Õpilane on riigieksami sooritanud ja saab lõputunnistuse, kui ta kogub riigieksamil vähemalt ühe protsendi tulemusest. Kooli lõpetamiseks peavad korras olema ka koolis saadud hinded.  

Muudatusi pole eesti keele riigieksami korralduses. Eesti keele teise keelena riigieksamil vähemalt 60 protsenti saanud noor saab ka eesti keele B2-taseme tunnistuse. Uus on see, et viimased kolm aastat uue õppekava järgi õppinud õpilased saavad valida matemaatika riigieksami puhul kitsa või laia eksamitöö.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilastel kolm valikuvõimalust.

Nüüd saab riigieksamina valida Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami. Teiseks võib sooritada riigi koostatava inglise keele riigieksami, mille eduka sooritamise korral antakse õpilasele kas B1- või B2-taseme keeleoskuse tunnistus. Samuti võib õpilane ise sooritada rahvusvahelise eksami näiteks 11. klassis vähemalt B1-tasemele ning siis tuleb 20. jaanuariks esitada lihtsalt selle sooritamise tunnistus.

Jõudu ja jaksu kaheteistkümnendikele eksamiteks ning edu üheksandikele uue PISA tegemisel, mille eeltest tehakse samuti alanud aastal.

Võrdlus on vajalik, et saada objektiivset tagasisidet, kuid sellest ei pea saama sanktsioonide vahend, vaid indikaator, mis näitab, kuhu rohkem energiat panustada ja toetust suunata ning kust õppust võtta. See kehtib nii PISA kui ka riigieksamite puhul.