Metsa ja mere taga paistab nüüdiskunst

Pühapäeval pakkusid kunstimuuseumis kunstijuttude juurde loodusmaalide vahel looduslähedasest elust inspireeritud muusikat Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm (esiplaanil). Foto: Kristjan Teedema

Eesti loodusmaalide näitus «Metsa ja mere vahel» lõppes Tartu kunstimuuseumi suures saalis pühapäeval nii rahvarohkelt, et kuigi tarvitusele tulid kõik asutuse toolid, seisis osa kunstihuvilisi püsti. Pinget pakkus sümpoosion.

Kunstiajaloolane Tõnis Tatar, kes selle väljapaneku koos kunstimuuseumi praeguse hariduskeskuse juhataja Reeli Kõivuga on kureerinud ja koos ka kataloogi koostanud, ütles sissejuhatuseks, et ei ole selles saalis varem nii palju rahvast näinud.

Ometi oli ta kunstimuuseumis kuni läinud sügiseni ametis tervelt kaheksa aastat. Pärast ümberkorraldusi muuseumis on Tatar nüüd Tartu ülikooli õppejõud.

Meie kunsti trumpäss

Eesti kunsti uurimisel ja kõrvutamisel Lääne-Euroopa kunstiga tegi Tatar enne näituse «Metsa ja mere vahel» ülesseadmist järelduse, et loodusvaated on meie kunsti trumpäss.

Väljapanekusse valis ta ilusaid pilte nõnda, et need vaatajaile meeldiks, teades samal ajal, et tänapäevases kunstiesteetikas peetakse seda tagurlikuks. Meie päevil ei ole Tatari sõnul ilu üheski valdkonnas nii tagurlik kui kunstis, kus konservatiivsele esteetikale avaldab survet bolševistlik üle parda viskamise esteetika.

Ja kuigi «Metsa ja mere vahel» ei pakkunud näha ühiskonnakriitilisi videoid ja feministlikke teoseid, käis seda vaatamas väga palju kunstihuvilisi (külastajate arv ei ole muuseumis veel kokku loetud). Tatar oletab, et loodusmaalide väljapanek suutis kujutada eestlase identiteeti.

Tartu kunstimuuseumi ja Eesti Looduskaitse Seltsi ühisel sümpoosionil kõneles teiste hulgas Hando Runnel. Temagi on tähele pannud purustavat kunstihoovust ja seepärast soovis konservatiividele vastupidamist.

Uus programm

Näitus «Metsa ja mere vahel» oli kavandatud ajal, mil Tartu kunstimuuseumi juhtis eelmine direktor Reet Mark. Aprillist 2013 on selles ametis Rael Artel, kelle esimene programmiline näitus avatakse 23. jaanuaril.

Väljapanek «Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?», mida kureerib Artel ise, koosneb tema sõnul töödest, mis räägivad muuseumist ning n-ö testivad näituseruumi ja kogu muuseumi kui institutsiooni.

Suurprojekti «Tartu 88» esimene osa «Polkast rokini» tuleb vaatajate ette 13. märtsil ja teine osa «Anonüümsete stereotüüpide kokkutulek» 6. novembril.

Esimene neist vaatleb Tartu näitusepaiku aastail 1988–2013 (aastal 1988 sai Barclay majast kunstimuuseumi näitusemaja) ja teine meie linna tänavakunsti. Esimest kureerib praegune Nooruse galerii galerist Triin Tulgiste ja teist Marika Agu, kes asus Tartu kunstimuuseumis kuraatori ametisse eile.

Tänavuste näituste kavast paistab, et eelistatud on meie kaasaegne kunst. Kõige muu kõrval saab näha siiski ka vana head maali. Nii näiteks avatakse 27. novembril Malle Leisi teoste väljapanek.

Tänavused näitused kunstimuuseumis

• 23. jaanuar – 9. märts «Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?» (kuraator Rael Artel)

• 13. märts – 27. aprill «Tartu 88. Polkast rokini. Tartu näitusepaigad 1988–2013» (kuraator Triin Tulgiste)

• 20. märts – 15. juuni «Kunstnikud kogudes» (kuraatorid Flo Kasearu ja Rauno Thomas Moss)

• 30. aprill – 8. juuni Pilvi Ta­kala teosed (kuraator Rael Artel)

• 9. juuni – 15. juuni Tartu ülikooli maaliosakonna lõpetajate tööd

• 17. juuni – 24. august «Mani­festa projekt» (kuraator Maria Arusoo)

• 28. august – 16. november «Käime kogudes» (koordinaator Tiiu Talvistu)

• 4. september – 2. november ART IST KUKU NU UT

• 6. november – 4. jaanuar «Tartu 88. Anonüümsete stereotüüpide kokkutulek. Tartu tänavakunst» (kuraator Marika Agu)

• 27. november – 2. märts Malle Leisi teosed (kuraator Tiiu Talvistu)

Allikas: Tartu kunstimuuseum