/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2014/01/13/2749530t1hc90e.jpg)
Kuuendat õppeaastat Luunja keskkooli juhtiv Ardi Küünal lahkub ilmselt veel sel talvel ametist, sest vastupidi Luunja vallavolikogu enamuse seisukohale peab Küünal mõistlikuks teha kool ümber põhikooliks.
Luunja koolijuhi tool kõigub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ardi Küünal ütles eile, et pole küll lõplikult ameti mahapanekut otsustanud, kuid sellise ettepaneku on Luunja vallavanem Aare Anderson talle suusõnal tõepoolest teinud.
Aare Anderson nentis, et ettekujutus kooli tulevikust on direktoril ning vallavolikogul erinev ning seetõttu lähevad Luunja valla ja Ardi Küünla teed tõenäoliselt lahku juba lähiajal.
«See küsimus peab saama selgeks lähinädalatel või isegi lähipäevil,» ütles Anderson. «Konkreetselt direktori lahkumisest ei räägiks ma midagi enne, kui see asi on kindel ja otsustatud.»
Samas rõhutas ta, et Küünal pole direktorina viletsalt töötanud ning tema sammud Luunja keskkooli põhikooliosa tugevdamisel on väärt tunnustust. «Aga kui kooli pidaja ja kooli juht ühte jalga ei käi, lähevad teed lahku, muud varianti pole,» ütles ta.
Areng pole realistlik
Ardi Küünla arvates peaks vald koondama kogu tähelepanu põhikooliosa taseme tõstmisele. Keskkooli elushoidmine on direktori meelest aja, raha ja inimeste raiskamine.
«Keskkooli võib kuidagi mingiks perioodiks säilitada, aga võimalust suureks arenguks mina ei näe ja praegust hariduskorraldust ja õppekava silmas pidades on areng ka peaaegu võimatu,» tunnistas ta. «Jään oma arvamuse juurde, sest ma tean, mille eest ma vastutama pean ja mille eest on võimalik vastutada.»
Küll tõdes Küünal, et pole olnud praegusel seisukohal kogu aeg, vaid kõnelnud mõni aasta tagasi nn täistsüklikooli toetuseks.
Vallavanem Aare Anderson ütles, et umbes viimased kaks ja pool aastat on Luunjas vaetud kooli tulevikku põhjalikult. Riikliku koolivõrgu korrastamise kava taustal kaldusid vallavolikogu liikmed esiotsa uskuma, et Luunja keskkool on perspektiivitu.
Umbes aasta tagasi hoiak muutus. Andersoni arvates mõistsid rahvaasemikud ning ka ärksamad lapsevanemad, et riigi ähvardus lämmatada väiksemad koolid administratiivsete võtetega, näiteks kolme kohustusliku õppesuuna kehtestamisega, esialgu tegudega ei päädi.
Luunja keskkooli kolmes gümnaasiumiklassis on praegu kokku 38 õpilast ehk peaaegu sama palju, kui mõne linnakooli suurimais klassides. Luunja kooli 10. ja 12. klassis õpib kümme, 11. klassis 18 õpilast.
«See fakt iseenesest pole küll peamine tegur, mille põhjal kooli tuleviku üle otsustada,» leidis Aare Anderson. «See fakt on pigem teatud protsesside ja inimeste otsuste tagajärg, aga ka asutuse enda töö tagajärg.»
Tema arvates saab majandusõppe kallakuga Luunja keskkool sama suunda hoida ja arendada. Eduka gümnaasiumiastme oluline eeldus on aga vallavanema sõnul praegugi tugeva põhikooliosa veelgi tugevamaks muutmine. Õpilaste suhtelises vähesuses nägi Anderson võimalust individuaalseks lähenemiseks.
«Kui allpool on tugev tase ja piisavalt õpilasi, on gümnaasiumiosa toitmiseks potentsiaal,» arutles ta. «Oleme punnitanud seda alumist otsa tõsiselt ja kooli juhtkond on teinud head tööd. Esimesse kooliastmesse on õpilasi juurde tulnud. Peaaegu kõik Luunja valla lapsed tulevad esimesse klassi Luunjasse, Tartusse lähevad üksikud.»
Eelmisel aastal maksis Luunja vald õpetajate palkadeks juurde 40 000 eurot, sest riigi eraldatavast pearahast ei piisanud. Andersoni hinnangul pole see summa nii suur, et halvaks elu teistes valdkondades.
«Näeme loomulikult, et õpilaste arv võiks suureneda, sest see parandaks ka rahastamisvõimalusi, kuid ka praeguste numbritega on siiski võimalik kooli pidada,» kõneles ta. «Kuni õpilaste arv püsib praegusel tasemel, me keskkooliosa kinni ei pane.»
Loogiline suund Tartu
Luunja vallavolikogu liige, 13-liikmelise volikogu neljaliikmelisse opositsiooni kuuluv Heino Saar meenutas, et läinud aasta 31. jaanuaril tagandas volikogu ta esimehe ametist samal põhjusel, millele viidates sunnitakse nüüd ilmselt lahkuma koolidirektor.
Saar kinnitas, et peab Luunjas gümnaasiumiastme pidamist endistviisi nurjumisele määratuks. Ta märkis, et Luunja valda tuleb elanikke küll juurde, kuid peamiselt linna serva Lohkva, Veibri ja Muri külla, kust on loogiline sõita kooli Tartusse, mitte Luunjasse.
«Kümne õpilasega klass pole ju gümnaasiumiklass,» toonitas ta. «Mina oma arvamust ei muuda ja rumalustele järele ei anna. Seetõttu kaotasime oma valimisliiduga ka viimased valimised.»