Maarja kirikus elustub sajanditagune pidu

Sõjast purustamata Maarja kirik Pepleri tänavas.

FOTO: TPM

Pepleri tänava äärde Maarja kirikusse kogunesid 141 aastat tagasi 800 meest Eesti kõige esimese ülemaalise laulupeo peaproovile.

Aasta 1910. Jüri koor Tallinnas VII ülemaalisel laulupeol. See oli esimene pidu, kus kõlasid ainult eesti autorite loodud laulud. Eestlastel oli juba oma koolitatud muusikuid, kelle loomingut peokontsertideks jätkus.

FOTO: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum


Siin pidi selguma, kas saksa ja slaavi võimu vahele pigistatud maarahvas oskab oma koorijuhataja taktikepi järgi üheskoos laulda.

Mehed oskasid.

Nüüd on taas entusiastlike Tartu kooride algatusel sündimas midagi toredat ja tähelepanu väärivat, mis seotud meie kultuuripõue väärtuste esiletoomisega.

Juba selle laupäeva õhtul on tartlastel põhjust Maarja kirikusse (Pepleri 1) minna koos lauljate ja pillimängijatega meenutama fakti – 100 aastat tagasi peeti järjekordne (VII) üldlaulupidu, mida saab pidada esimeseks päris eesti laulude peoks. Ja nüüd taastavad meie lauljad ja mängijad need lood.

Miks öelda seda alles 1910. aastal Tallinnas peetud VII peo kohta, võime ju meie, tartlased, eesti esimese üldlaulupeo (1869) sünnilinna asukad, küsida. Sellepärast, et alles siis oli võimalik terve üldlaulupeo kava kokku panna nii, et see koosneks üksnes meie oma eesti autorite loomingust, välja arvatud puhkpilliorkestrite muusika.

Ka esimest korda laulupeole kutsutud lastekooridel oli meie omade autorite kõrval vaid kaks võõramaa helilooja lugu.

Teeme siin pausi – ah siis alles sada aastat tagasi oli meil loojaid oma rahva seast võtta ja valida...

Elu tsaaririigis

Aasta oli siis 1910 ja selle aja kohta peame ju teadma sedagi, et tollal ei saanud ametiruumides ja suurtel avalikel kogunemistel eesti keeles oma asju ajada.
Riigikeel oli ju tollal vene keel.

VII üldlaulupeo alguses ootas Eestimaa kuberner Izmail Ko­­rostovets 10 000-pealiselt peorongkäigult Kadrioru lossi rõdul Keisri Majesteedi vastu «truualamliste tundmuste välja näitamist» ja Nikolai II-le tervitustelegrammi lähetamist.

Valitsejad jagavad vaheldumisi armu ja hirmu.

Estonia Seltsi teatrihoone piduliku nurgakivipaneku (selleks puhuks oli plats «pärgade ja lillekettidega kaunistatud» ning eeskava laulude ja kõnedega ettevalmistatud) keelas kuberner ära ja laulupeorahvas läks pettunult laiali.

Põhjus: kuberner nõudis piduliku sündmuse läbiviimist ainult vene keeles. Estonia Seltsi juhatus aga ei nõustunud eestikeelseid kõnesid-tervitusi ära jätma, sest seltsi teatrihoone pidi kerkima eestlaste eneste, mitte kroonurahaga.

VII laulupeo korraldas Tallinnas Estonia Selts. Sellest osa võtma oli ennast kirja pannud 627 koori ja orkestrit ehk üle 10 000 laulja-mängija üle Eestimaa. Mees- ja segakoore juhatas Mihkel Lüdig, puhkpil­­liorkestreid David Otto Wirk­­haus, lastekoore Mihkel Kip­­pert.

Meie oma heliloojad

Kahel päeval oli laulukontserdi kavas kokku 26 meie oma eesti heliloojate laulu. Heliloojad, kelle laulud ka varasematel laulupidudel kõlasid, olid Karl August Hermann, Miina Härma, Johannes Kappel, Aleksander Kunileid, Aleksander Läte, Friedrich Saebelmann ja Aleksander Thomson. Esimest korda olid laulupeo kavas noored heliloojad Rudolf Tobias, Mart Saar, Artur Kapp ja Mihkel Lüdig.

Laulutehniliselt olnud 1910. aasta üldlaulupeo kava tunduvalt raskem kui eelmistel pidudel.

Publiku nõudel korrati Miina Härma seatud rahvaviisi «Kui ma olin väiksekene» ja «Tule koju», Mart Saare «Meie elu» ja Rudolf Tobiase «Noored sepad».

Peo lõpul, pärast kohustusliku keisrilaulu äralaulmist ja «hr. Lüdigi juhatusetoolilt alla astumist», olnud rahva vaimustus koos oldud ajast nii suur, et lauldi veel «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm». «Seejärel kõlas mitmekordne hurraa. Mütsisid visati õhku. Lehvitati taskurätikuid.

Selle rahvusliku meeleavalduse järel lahkusivad pidulised rahulikult ning hääd korda pidades piduplatsilt,» kirjutas tollal Postimees.

Maarja kirikus

• Kontsert «Eesti laulu pidu» on laupäeval kell 19 Tartus Maarja kirikus, et tähistada 100 aasta möödumist seitsmendast üldlaulupeost 1910. aastal.

• Esinevad meeskoor Akadeemiline Emajõgi, naiskoor Emajõe Laulikud, Tartu Akadeemiline Meeskoor, puhkpilliorkester Tartu ning Tartu Tamme gümnaasiumi vilistlaste segakoor ja puhkpilliorkester.

• Esitamisele tulevad sajand tagasi Tallinna laulupeol kõlanud eesti autorite laulud ja tolleaegne puhkpillimuusika.

• Kontserti saab jälgida veebis Tartu kodulehel ja mobiiltelefonis EMT mobiiliportaalis.


 

Tagasi üles