Ehkki internetipiraatlusega seotud kaasusi ei jõua Eestis kohtusse just sageli, näitavad autorikaitsjad kuriteo avastamise korral, et reeglite rikkujatesse suhtutakse täie tõsidusega.
Netipiraatlus tõi tingimisi vangistuse
Reedel tunnistas Tartu maakohus Andres Salumetsa (46) kokkuleppemenetluses süüdi autoriõigusega kaitstud objektide reprodutseerimises ning mõistis talle kaheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
Karistusaja hulka arvatakse tema kahepäevane kinnipidamine. Menetluskulude katteks peab Salumets tasuma kokku 3415 eurot.
Aastaid kestnud tegevus
Prokuratuur süüdistab Salumetsa selles, et ta kopeeris levitamise eesmärgil eri serveritesse autoriõigusega kaitstud arvutiprogramme, elektroonilisi sõnaraamatuid ning audiovisuaalseid teoseid.
Kohtueelse menetluse käigus on välja selgitatud, et süüdistatav kopeeris ebaseaduslikult kokku vähemalt 1016 arvutiprogrammi, 20 elektroonilist sõnaraamatut, 65 filmi ja muusikateost.
Menetlust juhtinud riiklik süüdistaja Marge Püss sõnas kohtusaalis süüdistust ette lugedes, et serverist filmide ja tarkvara allalaadimiseks oli tarvis kasutajakontot. Neidki haldas Salumets.
«Selle tegevuse tulemusel oli teatud veebilehtede kasutajatel võimalus autoriõigusega kaitstud objektid endale alla laadida, kuigi selleks ei olnud programmide ja teoste autorite luba,» märkis eriasjade prokurör Marge Püss.
Lõuna prefektuuri majanduskuritegude talitus tegi kindlaks, et autoriõigusega kaitstud objekte reprodutseeris süüdistatav kuni 2012. aasta veebruarini. Uurijatel ei õnnestunud täpselt välja selgitada, mis ajast hakkas kohtualune piraatkoopiaid levitama. Menetluse käigus kogutud vanimad tõendid pärinevad 2003. aastast.
Salumetsa kasutatud serverid asusid prokuröri sõnul Eestis ja Prantsusmaal. Failivahetuse lihtsustamiseks valmistas ta programmidest ja filmidest Torrent-faile.
Püssi kinnitusel alustas politsei uurimist mittetulundusliku autorikaitseorganisatsiooni Business Software Alliance (BSA) avalduse alusel. BSA esitas majanduspolitseile kuritegu tõendavad dokumendid, mille alusel algatati kriminaalmenetlus.
Raha ei teeninud
Karistusseadustik kvalifitseerib sellise tegevuse teise astme kuriteoks, mille eest on ette nähtud maksimaalselt kuni kolmeaastane vabadusekaotus. Prokuröri hinnangul oli Salumetsa kuritegu keskmisest suurem, mistõttu nõudis süüdistaja talle ka keskmisest karmimat karistust.
Salumets võttis kohtusaalis süüdistuse omaks ning kinnitas, et nõustub karistuskokkuleppega. Püssi sõnutsi oli Salumets valmis kokkuleppemenetluseks kohe, kui nägi enda vastu kogutud tõendeid.
Kuritegude tuvastamiseks oli tarvis teha kolm infotehnoloogilist ekspertiisi, mis maksid igaüks 1600 eurot. Süüdistatav peab kokku hüvitama siiski väiksema summa, sest kohus rahuldas tema taotluse menetluskulude vähendamiseks.
Hüvitamisele kuuluv summa võinuks olla tegelikult väga palju suurem, kuid mõned tarkvaratootjad loobusid tsiviilhagist.
Prokuröri hinnangul suutis politsei tõendada ilmselt siiski üsna väikese osa Salumetsa ebaseaduslikust tegevusest. Menetluse käigus ei ilmnenud, et süüdistatav oleks oma tegevusega raha teeninud.