Tartu Ülikool nõuab matemaatikat ka humanitaarerialadel

Tartu Ülikool. Foto: Kristjan Teedema

Kuna alates sellest aastast teevad abituriendid riigieksamit vaid eesti keeles, matemaatikas ning võõrkeeles, tuleb kõrgkoolidel üle vaadata vastuvõtukord. Tartu ülikool arvestab matemaatika riigieksami tulemust ka mõnel humanitaarerialal.

Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo ütles, et matemaatika riigieksamit nõutakse ka humanitaarõppekavadel, nagu usuteadus, ajalugu ning eesti ja soome-ugri keeleteadus.

«Kohustusliku matemaatika riigieksami osakaal Tartu ülikooli astumisel on aga võrdlemisi tagasihoidlik,» sõnas ta. Varem gümnaasiumi lõpetanud peaksid aga nendele erialadele kandideerimiseks sooritama matemaatika riigieksami sel kevadel, kui nad pole seda varem teinud.

Loogika vajalik

Kõikide nende instituutide juhid, kus matemaatika riigieksam muutub vastuvõtul kohustuslikuks, on muudatusega päri just loogilise mõtlemise tähtsuse pärast.

Filosoofia ja semiootika instituudi juhataja Peeter Torop rääkis, et tema eelistab semiootika ja kultuuriteooria õppekavale astumise varianti, kus on esikohal emakeele valdamine.

«Samas on andekate üliõpilaste hulgas ka teistsuguse andega inimesi ning ka nendel peaks olema võimalus neid huvitavat eriala õppima tulla,» nentis ta. «Et filosoofia arendab eelkõige mõtlemisvõimet, siis on mõistetav, et ratsionaalsus ja loogilisus on vajalikud eeldused selle õppekava paremaks läbimiseks ning matemaatikas saadud hinne on üks selle näitajaid.»

Usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme rääkis, et usuteaduskonnas õppimine eeldab  matemaatilise analüüsi ja abstraktse mõtlemise oskust, nagu filosoofia õppekavalgi.

Pooled neist, kes tavaliselt usuteaduskonda kandideerivad, ei tule Altnurme sõnul otse keskkoolist ja on riigieksamid sooritanud ajal, kui matemaatika polnud veel kohustuslik.

Ta lisas, et väga oluline on see, et sisseastuja mõtleb pisut varem oma valikute peale, millistel tingimustel ta saab kandideerida ning milliseid riigieksameid temalt nõutakse.

Kitsas matemaatika riigieksam on kohustuslik ka eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekavale kandideerimiseks.

Instituudi juhataja Renate Pajusalu lausus, et vastuvõtul vaid eesti keele riigieksamit nõuda oleks liiga kitsas lähenemine ega anna inimesest tervikpilti.

Matemaatikal on tema sõnul suur osa arvutilingvistikas ning foneetikas, mis on Pajusalu sõnul tänapäeval nagu omaette füüsikaharu.

«Praktika näitab, et parimad üliõpilased ja õppejõud on matemaatikas tugevad,» ütles ta.

Ka ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Anti Selart nõustus, et matemaatika õppimine arendab üldisi intellektuaalseid võimeid ja loogilist mõtlemist, mis on ajaloo õppimisel vajalikud eeldused.

Võõrkeelest loobuti

Tartu ülikooli avatud ülikooli ehk kaugõppesse saab kandideerida aga keskkooli lõputunnistuse hindega, et Kaja Karo sõnul arvestada täiskasvanud õppijaga, kelle kooliajal ei pruukinud riigieksameid üldse olemas olla.

«Kui üliõpilaskandidaadil on aga riigieksam sooritatud ning tema tulemus annab viiepallisüsteemi teisendatuna parema tulemuse, arvestame seda,» rääkis Karo.

Seni on sotsiaal- ja haridusteaduskonnas arvestatud enamasti ka eesti keele ja võõrkeele riigieksami tulemust. Karo ütles, et enamikel õppekavadel kaotati eesti keele riigieksami nõue ning mindi üle ainult sisseastumiskatsetele juba eelmisel aastal, et võrdsustada gümnaasiumilõpetajate ja täiskasvanud õppijate võimalused sisseastumiseks.

Võõrkeele riigieksamitele ei anta enam punktisummat, vaid määratakse sooritaja keeletase, seetõttu loobus Tartu ülikool ka selle eksami nõudest.

«Analüüsid näitavad, et Tartu ülikooli sisse saanud üliõpilaste võõrkeele oskuse tase on väga hea,» lausus Karo. «Keeleoskust saab lihvida ka ülikooliõpingute ajal ning vastavalt erialasele vajadusele.»

Tartu ülikooli saab avaldusi esitada 24. juunist 4. juulini ning sisseastumiseksamid on 8.–16. juulini. Riigieksamitele saab registreerida 20. jaanuarini.

Arvamus

Millise matemaatika riigieksami valisite ning mida plaanite teha pärast lõpetamist?

Keiti Kirt

Jaan Poska gümnaasiumi abiturient

Valisin laia matemaatika riigieksami, kuna sellega on ülikooli parem kandideerida. Ma ise soovin pärast gümnaasiumi võtta vaba aasta, et rändama minna. Mind huvitab ajakirjandus, käisin ka Anne & Stiilis töövarjuks ning mulle meeldis see.

Risto Mustonen

Jaan Poska gümnaasiumi abiturient

Valisin laia matemaatika riigieksami, sest 10. klassis juba räägiti, et targem on valida rohkemate valikuvõimalustega riigieksam. Väga täpselt pole ma ülikooli õppekavade kohta uurinud, kuid pigem valiksin midagi humanitaarist.

Ausalt öeldes ma ei poolda kohustuslikku matemaatika riigieksamit, sest see seab piirid kunstilistele inimestele, kes võivad olla tugevamad hoopis mõnes muus aines.

Marger Krumm

Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient

Valisin laia riigieksami, kuna käin reaalklassis ja arvan, et mul läheb seda rohkem vaja. Edasiõppimises mul plaani päris veel ei ole, aga võib-olla lähen õigust õppima, aga praegu pole rohkem uurinud.

Pooldan kohustuslikku matemaatika riigieksamit, kuna tegelikult on eesti keel ja matemaatika mõlemad teiste ainete aluseks: kui oskad neid, oskad teisi aineid ka.

Kaspar Nummert

Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient

Teen laia matemaatika riigieksami, sest kui peaks juhtuma, et huvi tekib millegi muu kui juura vastu, on valikuvõimalus olemas.

Praegu muid valikuvariante pole, kindlat ideed ei olegi olnud, juura on praktiline. Aga nagunii tuleb mul 11 kuud ajateenistust.

Ma ei tea, kas kohustuslik matemaatika riigieksam on õige, aga ma ise teeks selle nagunii.
----------------------------------------------------

Muudatused Tartu ülikooli vastuvõtus

• Matemaatika riigieksam on kohustuslik ka mõnel humanitaarerialal.

• Loodus- ja reaalainetes on kombineeritud lävendipõhine vastuvõtt, mis tähendab, et vastuvõtul alla lävendi jäänud sisseastujad asetatakse paremusjärjekorda, kui üle lävendi jääb kohti vabaks.

• Avatud ülikooli ehk kaugõppesse saab kandideerida ka gümnaasiumi lõputunnistuse hinnetega.

Allikas: TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo