Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Vastukaja: üliõpilasspordi pidu taas Tartus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: TPM

Iga nelja aasta järel täitub Tartu enam kui tuhatkonna särasilmse noore tudengisportlasega, kes tulevad paljudest riikidest üksteiselt mõõtu võtma ning osa saama suurest spordipeost, mis on kaugelt rohkem kui vaid sport.


Nende mängude traditsioon on üks pikimaid kogu maailma üliõpilasspordi ajaloos. 1923. aastal peeti esimesed rahvusvahelised üliõpilaste spordivõistlused, mida nimetati algul Balti üliõpilasspartakiaadiks. Mõni aasta hiljem said need kuulsaks kui SELLi (Soome, Eesti, Leedu, Läti) mängud.

Pikkadel okupatsiooniaastatel mängud kadusid, et siis 1998. aastal taas ellu ärgata. Neid peetakse vaheldumisi igas SELLi riigis ning pärast mängude idee taastamist on Tartu juba neljandat korda võõrustaja.

Ikka ja jälle küsitakse spordiringkondades, mis ja milleks on üliõpilassport. Ühelt poolt on üliõpilassport Eestis sama vana kui Tartu Ülikool, sest algusest peale oli siin tegev  vehklemistreener.

Teiselt poolt ei taheta tunnistada üliõpilassporti kui spordisüsteemi üht väga vajalikku osa. Miks muidu pole isegi spordiseaduses üliõpilasspordist midagi kirjas, samas on  maailmas väga palju kogemusi, kuidas riigid kasutavad just kõrgkoole rahva huvi ergutamiseks spordi ja kehakultuuri vastu.

Meil aga kipub levima mentaliteet, et sporti (tippspordist rääkimata) pole võimalik ühendada haridusega ja selle järele pole ka vajadust. Miks muidu levib pila, et kui jumal inimestele mõistust jagas, olid sportlased trennis.

Ja tõepoolest, mõnede väljaannete kaanelugude järgi võib tõesti nii mõeldagi, kuid tegelikkus on enamasti teistsugune.

Läbi aegade on meil olnud väga palju häid tippsportlasi, keda sport pole takistanud end harimast, kuigi haridustee on olnud ehk pikem ja raskem.

Kahjuks ei ole haritud sportlane meediale nii atraktiivne, nagu näiteks Andrus Värnik oma ebaadekvaatse jutuga. Igatahes ei kujuta ma ette, et Gerd Kanter või Kristjan Kais saaksid selliselt kõnelda – nemad on meie aja ühed parimad näited, kuidas on võimalik haridust omandada ja tippsorti teha.

Mõlemad mehed on osalenud paljudel üliõpilasspordi võistlustel, on olnud SELLi mängude võitjad ja ka mängude spordipatroonid. Gerd oli spordipatroon 2006. aastal, tänavu on patrooniks doktorikraadi kaitsnud Kristjan.
 
Kui heita pilk minevikku, siis võib SELLi mängude osalejate hulgast leida palju neid, kes on toonud Eestile au ja kuulsust: Gustav Sule, Juhan Sütiste, Ruudi Toomsalu, Paul Keres – kui vaid mõnda nimetada.

Aga tulgem tagasi tänapäeva. Selle aasta mängude ettevalmistus polnud kerge, sest majandusraskused on vajutanud kõigele oma pitseri nii meil kui ka mujal maailmas.

Kõigepealt tõmmati koomale mängude programmi, alles jäid vaid korvpall, võrkpall, jalgpall, saalihoki, kergejõustik, ujumine, judo, maadlus, lauatennis, jõutõstmine ja male.

Osa koole jääb kahjuks rahapuudusel tulemata, kuid siiski on Tartusse tulemas palju sportlasi, kelle hulgas on mitmeid tiitlivõistluste võitjaid ja medaliste. Nimekaim paistab olema judoturniir. Kaugeimad sportlased tulevad meile järgmise aasta universiaadiriigist Hiinast.

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kuulutab täna mängud avatuks.
 

Tagasi üles