Kindlasti oli uhke tunne neil koertel, keda sellel nädalavahetusel Tartu Näitustesse lausa käruga sõidutati. Sai konkurentidele ülevalt alla vaadata, õues ei ajanud tuul föönisoengut sassi ja sees ei pidanud ülilibedal põrandal sebima.
Tähtsad ninad lasid end näitusele sõidutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvuslikule kõikide tõugude näitusele tuli mõlemal päeval ligi 800 koera, kuid ruumides oli siiski üllatavalt vaikne. Kõik ei olnud kogu aeg kohapeal, tuldi vaid oma ringimineku ajaks ning kui nii hästi läks, et lõppvõistlusele kutsuti, siis sõideti selleks ajaks tagasi.
Mõned koerad said melust aga pikemalt osa. Marju Ojaste, kes siinsamas Tartus foksterjereid kasvatab, tuli oma hoolealustega – kumbki polnud seekord küll tema enda koer – juba mitu tundi varem kohale. Kuna mõlemal on vanust ja näitusekogemust vähevõitu, siis oli neil vaja inimeste ja teiste koertega harjuda, et näituseringi astudes juba segamatult oma parim anda.