/nginx/o/2014/01/07/2737394t1h825b.jpg)
/nginx/o/2014/01/09/2741462t1h2003.jpg)
Tartu ülikooli haridusteadlased said Euroopa Komisjonilt suure toetuse, et koolitada tuhandeid õpilasi ja õpetajaid üle Euroopa.
Ülikool juhib suurt teadusõppeprojekti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa komisjon toetab 7. raamprogrammi kaudu 2,5 miljoni euroga TÜ haridusteadlaste neli aastat kestvat ja 2,8 miljonit eurot maksvat projekti Ark of Inquiry, eesti keeles Teaduslaegas. See on esimene kord, kui eestlased sellist programmi juhivad.
Täpsemalt juhivad Tartu ülikooli haridusteadlased teaduspõhise õppe veebikeskkonna väljaarendamist.
Projektijuhi, TÜ tehnoloogiahariduse professori Margus Pedaste sõnul on keskkonna eesmärgiks panna enam kui 23 000 õpilast üle Euroopa lahendama ülesandeid, mis sarnanevad teadlaste igapäevase tööga.
Kokku tuleb Tartu ülikooli haridusteadlastel koordineerida veebikeskkonna arendamisel 12 riigi partnerite tööd.
Õpilased teadust tegema
Loodavasse virtuaalsesse keskkonda saavad 1.–12. klasside õpilased üle Euroopa hakata registreeruma juba järgmise aasta algusest. Keskkonna abil hakatakse arendama noorte uurimusliku töö oskusi nende emakeeles. Muu hulgas õpivad noored loodaval veebilehel, kuidas läheneda teadmistele probleemipõhiselt, koguda empiirilist materjali ning vormistada see teaduslikuks uurimustööks.
«Kogu Euroopa vajab rohkem teadlasi,» võttis Pedaste kokku veebikeskkonna loomise vajalikkuse.
Ta rääkis, et registreerides tuleb õpilasel kõigepealt täita eakohane küsimustik.
Seejärel, arvestades noore huvisid, varasemaid kogemusi ning juba omandatud oskusi, soovitab veebiprogramm lahendamiseks ülesandeid.
«Õpilased õpivad probleeme teaduslikul viisil lahendama – loevad teaduslikke tekste, sõnastavad uurimisküsimusi või hüpoteese, kavandavad ja viivad läbi vaatlusi või eksperimente, analüüsivad kogutud andmeid ning sõnastavad järeldusi või teevad üldistusi,» kirjeldas Pedaste.
Kui noor on soovitatud tegevused sooritanud, tuleb tal täita järgmine küsimustik. Olenevalt selle läbimise edukusest tunnustab virtuaalkool õpilast kas kuld-, hõbe- või pronksmedaliga. Vähem tublisid diplomiga.
Kõik läbitud ülesanded, küsimustikud ja saadud tunnustused salvestab programm õpilase virtuaalsesse passi. Margus Pedaste ütles, et kui keskkond tööle hakkab, võib olla reaalne, et ülikoolid hakkavad sisseastujate vastu võtmisel arvestama ka Teaduslaekast teenitud medaleid.
Õpivad ka õpetajad
Lisaks 23 000 õpilase koolitusele pakutakse projektis õpet ka 1100 õpetajale uurimusliku õppe juhendamiseks.
Ikka selleks, et nad oleksid Teaduslaekas õpilastele toeks. Ent veebikeskkonnas võivad õpilased tegutseda ka iseseisvalt või kasutada vanemate abi.
Rahvusvaheliste partnerite kõrval lööb projektis kaasa ka teaduskeskus Ahhaa.
Ahhaa pakub koolinoortele vajadusel abi eelkõige uurimuslike eksperimentide tegemisel.
Pedaste lausus, et lisaks aitab AHHAA pidada läbirääkimise Euroopa teiste teaduskeskustega, et võimaldada Teaduslaekas osalevate õpilastele soodsamaid tingimusi ja piletihindu keskustes tegutsemiseks.
Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm ütles, et tal on väga hea meel, et projekti koordineerimise vastutus ja au langes just ülikooli haridusteadlastele, kelle järjekindel tegevus on leidnud tunnustust Euroopa kõrgkoolide võrgustikus ja kellele on usaldatud liidriroll.
Teaduslaegas (Ark of Inquiry)
• Teaduslaegas on uurimusliku õppe teadus-arendusprojekt. Projekti koordineerib Tartu ülikool. Projektis osalevad partnerid 12 riigist: Eestist, Kreekast, Soomest, Küproselt, Itaaliast, Hollandist, Austriast, Saksamaalt, Türgist, Prantsusmaalt, Belgiast ja Ungarist.