Tartu bussijaam tekitab volinikes muret

Bussijaama ja kaubanduskeskuse jätkuv ühendamine on aruteluobjekt olnud juba aastaid. Arutelu kestab. Foto: Margus Ansu

Estiko plaanid ehitada Tasku keskus selliselt ümber, et bussijaam oleks selle esimesel korrusel ja ootesaal nihutatud Soola tänava äärest kaubanduskeskuse sisemusse, pälvis üleeilsel linnavolikogu komisjonide koosolekul volinikelt turmtuld. On küsitavusi ja pole veendumust, et ei leidu paremaid variante.

Tartu volikogu linnamajanduse ning arengu- ja planeerimiskomisjoni ühist koosolekut juhtinud linnavolinik Verni Loodmaa (RE) ütles sissejuhatuseks, et tegu ei ole veel eelnõuga, arutelu on selleks, et valmistada ette hea eelnõu.

Planeeringute ala abilinnapea Jarno Laur (SDE) lausus tutvustuseks, et ei saa öelda, et linna enda seisukohad oleksid väga ühtsed ja sestap on soov tuua sõlmprobleemid varakult volinike ette.

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku rääkis, et planeering on tõepoolest raske ja isapuhkusele jäänud linnaarhitekti Tõnis Arjuse Tartu Postimehes ilmunud artiklile viidates ütles ta, et lahendusi on võimalik näha alternatiivse nurga all.

Ranniku kokkuvõtte järgi on kolm peamist eriarvamusi sünnitavat teemat.

Esiteks on küsimuse all, kas Soola tänav peaks autoliikluse tarvis olema sama lai kui seni, või tuleks jätta vaid üks sõidurada, et saaks laiendada kergliikluse ala. Soola tänava ots Kaluri ja Turu tänava vahel jääks siiski sama laiaks.

«Meil ei ole praegu üheselt selgelt arusaadavat liiklusanalüüsi kogu sadama piirkonna kohta Aida tänavast Võidu sillani. Peame vaatama sümbioosis uute hoonetega, mida kavandame kesklinna üldplaneeringuga,» ütles Ranniku.

Teine küsimus on, kas ja kuidas kasutada bussijaama ümbruse kujundamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse töid.

Kolmas ja suur küsimus on, kas bussijaam panna kaubanduskeskusesse või mitte. «Mõlemal variandil on oma plussid ja miinused,» sõnas ta.

Ranniku kordas varemgi öeldud mõtet, et Turusilla poolt on Tasku sisemusse paigutatud bussijaama minek edaspidi probleemne, sest minna tuleb samast, kust lähevad bussid ja autod.

Lõimimise segadus

Järgmiseks kõneles planeeringu koostaja Mart Hiob, et bussijaama praegune asetus pole hea, sest see asub saarekesel, mille ümber sõidavad kõik bussid. Ülekäigukohad bussijaama pääsemiseks on raskepärased ja igal juhul ristub jalakäija teekond busside omaga.

Tulevikus, kui bussijaam oleks Tasku sees, ei peaks bussijaama minema üle bussiraja. Bussid sõidaksid jaama ette Dorpati hotelli poolsest pääsust ja välja Kaluri tänava otsa juurde jäävast pääsust. Busside seisuala oleks Soola tänavast eraldatud läbipaistva seinaga. Soola tänava äärde jääks üksnes kolm-neli bussikohta.

Hiob tõi välja, et uue lahenduse miinus on, et bussijaama ja kaubanduskeskuse lõimimine võib tekitada segadust. Küsida võib tema meelest, kas on hea lahendus, kui bussijaam on kaubanduskeskusesse peidetud.

Ranniku märkis, et bussifirmadel oli mure, kas 15 meetri pikkused bussid mahuvad tulevikus bussijaamas tagurdama, aga on kontrollitud, et mahuvad. Manöövri turvalisemaks muutmiseks peaksid Soola tänava äärsel seinal olema peeglid.

Volinik Marju Lauristin (SDE) rääkis, et bussijaam on linna värav, sellest saadakse esimene mulje. Akadeemilisele kogukonnale on bussijaam tema sõnul väga tähtis ja eriti see, kui teekond bussijaama peaks pikenema. Teiseks pöördus Lauristin korduvalt küsimuse juurde, kuidas ikkagi on lahendatud taksoga bussijaama pääsemine, mis on vajalik nii konverentsikülalistele kui ka külalisõppejõududele.

Volinik Kadri Leetmaa (SDE) lisas küsimuste hulka, kuidas saab bussijaama rattaga ja kuidas siis, kui on vaja viia last bussile.

Volinik Gea Kangilaski (Vabakund) lisas, et arvestada tuleb ka nendega, kellele vastu tullakse.

Estiko juht Ain Tammvere vastas, et parkida saab senistes parklates. «Kuskil ei pea ekslema, poodides ei pea käima. Tee on kuus meetrit lai, suvel jahe, talvel soe. Ümber maja on 300 jalgrattakohta. Oleme pakkunud hoones jalgrataste parkimiskohad. Kui inimene tuleb taksoga, siis sõidab ta Tartu hotelli ette parklasse. Praegu peatuvad taksod saabuvate busside alas, aga see on bussijuhtide tööd oluliselt takistav,» rääkis Tammvere.

Komisjoniliige Udo Viilukas (KE) küsis, kas on statistikat bussijaamas juhtunud õnnetuste kohta. Tammvere vastas, et kümne aasta jooksul ei ole mitte midagi juhtunud.

Volikogu esimees Aadu Must  (KE) rääkis, et teema on põnev ja palav ning talle on tulnud sellel teemal mitu kõnet. Muu hulgas on küsitud, miks Tartus tehakse Hongkongi. «Kui kartulikorv on lõpuni täis, saab sinna kaks kilo herneid ikka kallata. Küsimus oli, miks olete kvartali nii üle koormanud,» jätkas Must.

Hiob vastas, et tänapäevane linnaplaneerimise teooria ütleb, et peame linnu elavamaks muutma. «Paneme inimesed suhtlema, saavutame meeldiva miljöö,» sõnas Hiob.

Linnaarhitekti kohusetäitja Elo Kiivet ütles, et arhitektuuriteenistusel on endiselt kaks murekohta. Esiteks see, et Soola tänava äärne sein ei ole n-ö aktiivne ja puudub piisav hajumisala. Teiseks ei ole alternatiive põhiversiooniga samas mahus läbi kaalutud.

Tammvere rääkis vastuseks, et Soola tänava äärde tulevad kandvad postid, nende vahele saab panna nii kioskeid, sularahaautomaate kui ka näitusi. Seal on lai ruum ka kergliikluseks.

Statoili krunt

Linnavolinik Jüri-Ott Salm (Vabakund) ütles samuti, et vaja oleks alternatiivide võrdlusi. Alternatiivina võiks kaaluda ka bussijaama rajamist Statoili ja McDonald’si asemele, krunt kuulub linnale kuid linn on müünud hoonestusõiguse.

Jarno Laur ütles, et praegu oleks see linnale liiga kallis lahendus.

Leetmaa tõi välja, et bussijaam asetseb praegu kaubanduskeskusest eraldi ja seda kasutab teistsugune sotsiaalne rühm, kui käib Taskus. Kui need sulanduvad, peab kaubanduskeskuses taluvuspiir tõusma. Tammvere ütles, et selline segunemine on juba praegu, see on ka Tallinna bussijaamas ning seal ei tekita see probleeme.

Linnavolinik Ants Kask (IRL) ütles skeptiliselt, et omal ajal bussijaama krunt müüdi Estikole tingimusel, et firma ehitab sinna esindusliku bussijaama. «Neid kiidusõnu tulevase bussijaama kohta kuulsime ka toona,» ütles Kask.

Lõppsõnas ütles Lauristin, et temale jäi väga kõrva, et rohkem räägiti bussijuhtide ja Tasku huvidest, aga sõitjate huvidest väga kuulda ei olnud.

«Ülikoolilinnas on tudengeid 20 protsenti, ülikooliga soetud inimestele on iga kaotatud minut tähtis. Bussijaamast sõltub Tartu linna tulevik natuke rohkem, kui ette kujutame. Kui kasvõi üks Soome professor korra saab siit halva kogemuse, siis see sõnum levib tohutu kiirusega ja hakkab  asju mõjutama,» ütles Lauristin.

«Peame arvestama, et bussijaam on avalik ruum. Peab olema kõikide inimeste jaoks mõnus ja mugav. Tean palju vanemaid inimesi ja vaesemaid inimesi, kes ei tule Tasku uksest sisse, sest see on nende jaoks traumeeriv kogemus, nad satuvad maailma, mis nendele ei sobi, mis ei ole nende elatustasemele vastav. Sundida neid kogu aeg seda traumat läbi elama ei ole ilus,» lisas Lauristin.

Verni Loodmaa ütles lõppsõnas, et planeeringuga on tehtud head tööd, kuid vaja oleks selget arusaama, miks esitatud lahendus on parim.