Tammvere rääkis vastuseks, et Soola tänava äärde tulevad kandvad postid, nende vahele saab panna nii kioskeid, sularahaautomaate kui ka näitusi. Seal on lai ruum ka kergliikluseks.
Linnavolinik Jüri-Ott Salm (Vabakund) ütles samuti, et vaja oleks alternatiivide võrdlusi. Alternatiivina võiks kaaluda ka bussijaama rajamist Statoili ja McDonald’si asemele, krunt kuulub linnale kuid linn on müünud hoonestusõiguse.
Jarno Laur ütles, et praegu oleks see linnale liiga kallis lahendus.
Leetmaa tõi välja, et bussijaam asetseb praegu kaubanduskeskusest eraldi ja seda kasutab teistsugune sotsiaalne rühm, kui käib Taskus. Kui need sulanduvad, peab kaubanduskeskuses taluvuspiir tõusma. Tammvere ütles, et selline segunemine on juba praegu, see on ka Tallinna bussijaamas ning seal ei tekita see probleeme.
Linnavolinik Ants Kask (IRL) ütles skeptiliselt, et omal ajal bussijaama krunt müüdi Estikole tingimusel, et firma ehitab sinna esindusliku bussijaama. «Neid kiidusõnu tulevase bussijaama kohta kuulsime ka toona,» ütles Kask.
Lõppsõnas ütles Lauristin, et temale jäi väga kõrva, et rohkem räägiti bussijuhtide ja Tasku huvidest, aga sõitjate huvidest väga kuulda ei olnud.
«Ülikoolilinnas on tudengeid 20 protsenti, ülikooliga soetud inimestele on iga kaotatud minut tähtis. Bussijaamast sõltub Tartu linna tulevik natuke rohkem, kui ette kujutame. Kui kasvõi üks Soome professor korra saab siit halva kogemuse, siis see sõnum levib tohutu kiirusega ja hakkab asju mõjutama,» ütles Lauristin.
«Peame arvestama, et bussijaam on avalik ruum. Peab olema kõikide inimeste jaoks mõnus ja mugav. Tean palju vanemaid inimesi ja vaesemaid inimesi, kes ei tule Tasku uksest sisse, sest see on nende jaoks traumeeriv kogemus, nad satuvad maailma, mis nendele ei sobi, mis ei ole nende elatustasemele vastav. Sundida neid kogu aeg seda traumat läbi elama ei ole ilus,» lisas Lauristin.
Verni Loodmaa ütles lõppsõnas, et planeeringuga on tehtud head tööd, kuid vaja oleks selget arusaama, miks esitatud lahendus on parim.