Raamatukogu vaidlus läks maavanema ette

Vaade raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoonele Vabaduse puiestee ääres haridusministeeriumi poolt. Punasega on visandatud uushoone maht. Foto: Eesti Veeprojekt

Linnakodanik Kalle Kulboki püsivad vastu­väited Lutsu raamatukogu ja kunstimuuseumi detailplaneeringule sundisid Tartu linnavalitsust viima vaidluse maavanema lauale.

Läinud sügisel avalikustamisel olnud detailplaneeringu kohta laekus vaid üks pöördumine – Kalle Kulbokilt, kelle hinnangul on kavandatud hoone liiga suur, ennatlik ja kätkeb Solarise riski.

Kuigi Kulbok ei ole naaber, on linn kohustatud vastuväiteid arvestama, sest tegu on avaliku hoonega linnaruumi seisukohalt olulises paigas.

Tartu linnavolikogu otsusega avalikule väljapanekule suunatud planeering käsitleb raeplatsi, Kompanii ja Munga tänava, Vabaduse puiestee ja Magistri tänavaga piirnevat ala.

Selle kohaselt on praeguse Vabaduse parkla asemele ette nähtud kuni neljakorruseline hoone, mis on senise hoo­nes­tuga ühendatud üle Magistri tänava ehitatava galerii kaudu. Hoone keldrikorrusele on ette nähtud parkla.

Kulbok ütles oma positsioone selgitades, et ta ei näe plaanitavas ühishoones sünergiat ning pigem on raamatukogule kahjulik, kui senine sissepääs kaob ja edaspidi käib sisenemine raamatukogusse kunstimuuseumi kaudu.

Kuid kõige olulisem puudus on tema meelest parkimiskohtade arvu vähenemine ja samal ajal parkimiskoormuse suurenemine muuseumi lisandumise tõttu. Praeguse enam kui 80 parkimiskoha asemel jääks neid 54.

Linn leiab, et probleemi lahendavad vanalinna äärealadele kavandatavad parkimismajad.

Põliselt hoonestamata

Kulbok taunib ka kogu ajalooliselt hoonestamata olnud linnamüüritaguse ala, läinud sajandi esimesel poolel lihaturu täisehitamist, millega varjatakse jõeäärsest pargist vaade vanalinna hoonetele ja raamatukogu lugemissaalidest jõeäärsele puiestikule.

«Nii või teisiti, kuigi planeeringus on nõuks võetud, et uue hoonestuse rajamisel järgitakse sealset vana hoonestust, mitte ei ehitata klaaskasti või veel hullem, kaubamaja kombel peldikusarnast monstrumit, sulgeb see vaate vanalinna hoonefrondile, mis märgib linnamüüri kulgemist,» rääkis ta.

Veel üks vastuväide on see, et kunstimuuseumi kavandamine sellesse paika on ennatlik, kuivõrd Tartu kunstimuuseumi tulevik võib laheneda Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamisega ja sellega seotud võimalike ümberkorraldustega.

Kulbok täpsustas, et oleks loomulik, kui ka kunstimuuseum liiguks Raadile.

Linnavalitsus pidas teisipäevasel pressikonverentsil naeruväärseks kartusi, et plaanitavast uushoonest saab Tartu Solaris, sest tellijateks on linn ja riik.

Kulboki meelest ei ole aga täiel määral maandatud risk, et ruume võidakse edaspidi hakata ilma avalikkust otsustesse kaasamata kasutama kaubanduskeskusena. Linn vaidleb siiski, et lubatud on vaid muuseumipoe tüüpi poed.

Olgu veel kord öeldud: Kulbok ei vaidle raamatukogu laiendamise vastu, aga juurdeehitis võiks tema meelest olla väiksem ja säästa Magistri tänavale platsi.

Järgmine samm ootab

Abilinnapea Raimond Tamm ütles, et päris pikka aega üritas linn vaidlust laua taga lahendada, aga üles jäid kõik vastuväiteid.

«Otsustasime, et esitame planeeringu maavanemale järelevalve tegemiseks. Maavanema otsustada on, kas toetada vaide esitajat või arvestada linnavalitsuse seisukohti,» selgitas ta.

Planeeringu kehtestamise taga ootab arhitektuurivõistluse väljakuulutamine, milleks abilinnapea Jüri Sasi kinnitusel on raha olemas.

Linnapea Urmas Kruuse lausus, et ei ole võimalik öelda, millal ehitama hakatakse, sest ühtegi numbrit kusagil kirjas ei ole. Ehituse algus sõltub tema sõnul sellest, millal riigil ja linnal õnnestub raha leida.