Valvatud supelus algab peagi

Kiikede korrasolek randades on juba kontrollitud. Eile käis linnaujulas neid proovimas Martin Szmolka koos emaga. Foto: Sille Annuk

Need, keda töö- või koolikohustus ei piira, on viimaseid kuumi päevi juba rannas päevitades ja 18-kraadises Emajõe vees veetnud. Suplushooaja ametliku alguseni on jäänud veel kümme päeva.

Kui 1. juunil ükskõik millisesse Tartu kolmest rannast minna, peab see vastama kõigile seaduses antud tingimustele – liiv peab olema puhastatud, vesi näitajatelt normis ja vetelpäästjad ringi patseerimas.

Praegu tehakse veel viimaseid pingutusi, et kõik nõuded oleks täidetud ja enamgi veel. Linna haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg rääkis, et üleujutus tekitas eelmiste aastatega võrreldes ühe lisatöö, kuna taanduv vesi võttis endaga kaasa ka suure hulga liiva mängualadelt ja võrkpalliplatsidelt.

Päästjad tööks valmis

Õnneks ei pea liiva kaugelt otsima: liivakotid, mis Supilinna kraavis selle linnaosa üleujutamist takistasid, viidi nüüd mänguväljakutele ja ka vabaujula võrkpalliplatside täitmiseks.

Vaba- ja linnaujulates läheb kõik plaanipäraselt, vaid Anne kanali ümbruse pehme pinnas ei luba sinna raskeid masinaid peale lasta ja see on tinginud tööde väikse viibimise.

Tammeoru sõnul loodavad nad, et kõigega jõutakse ikkagi õigeks ajaks valmis. «Esimesel juunil me ikkagi kindlasti avame, avamist edasi lükata me ei plaani,» kinnitas ta.

Suur osa koristustöödest on juba tehtud, praegu valmistatakse ette vetelpäästejaamade  avamist. Turvalisuse eest rannas vastutab G4S.

Turvafirma projektijuht Teet Lill rääkis, et rannavalvurid on supelhooajal kõigis randades platsis hommikul 11st õhtul 21ni. Anne kanali juures on neid korraga kohal neli, linnaujulas ja vabaujulas kummaski kaks.

Midagi ohtlikku, mis nõudnuks päästja sekkumist, Lille sõnul varasematel aastatel juhtunud ei ole. «Me teeme ikkagi ennetavat tööd, püüame enne käe vahele panna, mitte siis kohale jõuda, kui midagi juhtunud on,» ütles Lill.

Rannavalvurite valvata on ka heakord – et kõik mänguvahendid rannas oleksid korras ja prügi ära korjatud.

Eile võttis terviseameti Lõuna talitus Tartu randadest ka veeproovid, mis saadeti laborisse uurimiseks, et kindlaks teha, kas vesi on supluskõlblik.

Otsitakse soolekepikesi

Lõuna talituse juhtivinspektor Kaja Laursoo rääkis, et veeproovist otsitakse soolekepikesi  Escherichia coli  ja soole enterokokke, mis seedekulglasse sattudes võivad tekitada kõhulahtisust. Tema sõnul on aga üsna ebatõenäoline, et midagi leitakse.

«Siin sellist ohtu ilmselt ei olegi, et ei anta luba supluskoha avamiseks,» ütles Kaja Laursoo. Kui haigustekitajaid ikkagi liiga palju leitakse, siis võetakse tema sõnul kordusproovid.

Kui ka uued proovid reostust kinnitavad, siis antakse üldsusele sellest teada ning ujumiskohta pannakse ka sildid, et vesi on seal ujumiseks sobimatu.

Laursoo ise aga ei mäletanud, et Tartu ujumiskohtades oleks vesi kunagi halb olnud, viimane soolekepikeste juhtum oli Lõuna-Eestis eelmisel suvel Valgamaal, kus reostuse põhjus ei selgunudki.

Suplushooaja avamise nõuded

• Supluskoht peab olema hooldatud ja varustatud piisava hulga riietuskabiinide, tualettruumide ja prügiurnidega.

• Supluskohas peab olema tagatud suplejate ohutus, üldsusele nähtaval kohal peab olema teave koha valdaja kohta.

• Supluskohas ei tohi olla tõrvajääke, klaasi-, plas­­-ti-, kummi- ja muid jäätmeid. Reostuse avastamisel peab valdaja viivitamata likvideerima reostuse, vajadusel teavitama üldsust.