Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371
Saada vihje

Tammekas käärib suur tüli

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuigi aeg on segane, ei seisa jalgpallilaste putsad varnas. Soe ja lumeta talv annab treenimisele omad eelised.
Kuigi aeg on segane, ei seisa jalgpallilaste putsad varnas. Soe ja lumeta talv annab treenimisele omad eelised. Foto: Margus Ansu

Tartu pikimate traditsioonidega jalgpalliklubi Tamme­ka seinte vahel on lahvatanud revolutsioon. Mitte ükski töötaja ei ole nõus jätkama koostööd klubi presidendi Jane Afshariga, kuid president ise töötajate kavatsusi ei tunnista.

Töötajad on koondunud noortetööd koordineeriva MTÜ Jalgpallikool Tammeka juurde ja soovivad jätkata teisest juriidilisest kehast, MTÜ Jalgpalliklubi Tammekast eraldi. Jalgpallikooli juhatuse esindaja Kristjan Tiirik  selgitas, et töötajate otsuse põhjus on finantsraskused, varasemate kokkulepete rikkumine ja visiooni ebareaalsus.

Noortetreenerite töötasuga on kõik korras, kuid jalgpalliklubi töötajad ega meistriliiga mängijad ei ole siiani kätte saanud möödunud aasta viie kuu palka. Klubi on ka võlgu transpordi ja baaside eest.

Tiirik lisas, et MTÜ Jalgpallikool Tammeka loodi 2010. aastal just selle pärast, et noorte eelarve ja meistriliiga eelarved oleksid lahus ning majandataks eelarvepõhiselt. Ometi on klubi president Jane Afshar  tema sõnul kasutanud noorte raha selleks, et lappida meistriliiga eelarve auke, ehk mittesihtotstarbeliselt.

Noorte eelarve koosneb linna pearahast ja lapsevanemate makstavast kuumaksust, meistriliiga raha tuleb linnalt, jalgpalliliidult ja sponsoritelt.

Jane Afshar ütles, et raha jagamine on klubisisene asi ja kui osa kulusid on noortel ja meistriliigal ühised, siis ei näe ta põhjust näpuga järje ajamiseks.

«Kui on näiteks ühine kontor, siis on väga raske öelda, kelle eelarvest seda rahastama peab. Koostöö on normaalne, tuleb üksteist aidata ja vajadusel ka teisele poolele laenata,» märkis ta. Afshar möönis, et klubi sees on ta laenuvõimalust ka kasutanud.

Veel lisas ta, et laen tuleb kindlasti tagastada, sest teiste arvelt elamine ei tule kõne alla.

Muutus filosoofias

Klubi noortetreenerid alustasid sel nädalal lapsevanemate teavitamist tekkinud olukorrast ja jalgpallikooli edasistest sihtidest ning tegutsemispõhimõtetest. Tiirik selgitas, et jalgpallikooli majandamisel lähtutakse eelarvest nagu varemgi, aga muutus tehakse treenimise põhimõtetes.

Eesmärk on jätkata püramiidina, kus alustatakse noorena ja kasvades on võimalik jõuda esindusmeeskonda, kuid seni on loodetud kiirele edule, nüüd saab aga kõige olulisemaks heade mängijate kasvatamine. Sellega käib kaasas senisest suurem kogukondlikkus ning vanemate kaasamine tagasiside kaudu.

Tiirik lisas, et iga lapsevanem saab otsustada, kas laps jätkab treeningutega jalgpallikoolis või otsitakse mõni uus võimalus.

Erinevad arusaamad

Afshar ei tunnista, et noortetööga tegelejate plaan on juba nii kaugel, vaid nimetab seda sinnapoole pürgimiseks. Ta selgitas, et räägib erinevate inimestega ühise klubi eelistest, sest noorte poole eraldi jätkamisel on kokkuvõttes kaotaja vaid Tammeka. «See asi tuleb korda ajada ja sellega ma praegu ööpäev läbi ka tegelen,» sõnas ta.

Tiirik märkis, et Afshar ei soovi olukorda endale tunnistada, kuigi kõik klubi praegused treenerid ja kontoritöötajad on öelnud, et senise juhtimise all nad tööd ei jätka.

«Asi ei ole isikus, vaid tingimustes ja põhimõtetes. Jane (Afshar – toim) ei pea kokkulepetest kinni ja tal ei ole tuleviku jaoks lahendusi pakkuda,» lausus ta.

Tii­rik lisas, et hooaja eelarvet ei saa rajada lootusele müüa mängijaid või pääseda eurosarja.

Toetuse saatus

Alanud aasta linnaeelarvest on Tammeka esindusmeeskonnale toetuseks plaanitud 25 000 eurot. Mis saab meistriliigast siis, kui jalgpallikool jätkab eraldi?

Afshar ütles, et nii kaugele ta üldse ei mõtle, sest selline võimalus ei tule tema sõnul kõne allagi.

Linna sporditeenistuse juht Veljo Lamp ütles, et kui tõesti peaks nii juhtuma, et Tammeka meistriliigas ei jätka, siis otsustatakse linnavalitsuse istungil, mis toetusega peale hakata. Ta selgitas, et eelkõige soovitakse, et see raha ei läheks jalgpalli jaoks kaduma.

«Võib tekkida erandolukord, mille kohaselt saab toetuse tasemelt järgmises liigas mängiv meeskond, või läheb raha spordirajatisi haldavale SA-le Tartu Sport, et pakkuda tasemelt järgmisele meeskonnale soodsamaid treening- ja võistlusvõimalusi,» selgitas ta.

Meeskonna saatust ei oska ennustada keegi. Hei­ko Tamm osaleb praegu Tallinnas
FC Levadia treeningutel, Siim Tenno, Rasmus Tauts ja mõned teised noormängijad käisid Saksamaal katsetel. Mängijad, kes on praegu Tartus, teevad trenni iseseisvalt ja ei soovinud olukorda lähemalt kommenteerida, sest neil puudub igasugune info edasise kohta.

Tammeka esindusnaiskond teeb hooaja ettevalmistusi, aga treener Aleksandra Ševoldajeva ütles, et ka nemad on teadmatuses.

Noortespordi pearaha

• 2013. aastal sai MTÜ Jalgpallikool Tammeka linnalt 205 trennilapse eest 41 144 eurot, mis tähendab, et ühe lapse kohta maksti 200,7 eurot. Pearaha maksmisel arvestatakse ka koefitsienti, mis sõltub treenerite kutsekvalfikatsiooni tasemest ja spordi meisterlikkusest. Tammekal oli koefitsient eelmisel aastal 0,9.

• Praegu on Tammeka jalgpallitreeningutel kirjas 223 last ja koefitsient tõusis üheni. Pearahaks makstav täpne summa peaks selguma tuleval nädalal, aga linna sporditeenistuse peaspetsialist Pilvi Pärnat ütles, et võrreldes mullusega on see kasvanud.

Allikas: Tartu linnavalitsuse sporditeenistus

Tagasi üles