Teadlased uurisid naaritsate iseloomu

Euroopa naarits (tuntud ka kui veetuhkur ja soosaarmas). Foto: Erakogu

Et tehisasurkonnas kasvanud euroopa naaritsad paljuneda ei taha, on teadlasi muserdanud kaua. Teada on ka põhjus: tehiskeskkonnas sündinud isased muutuvad indlevate emaste juures liiga agressiivseks või liiga loiuks.

Seda kinnitavad möödunud aasta algul euroopa naaritsate (tuntud ka kui veetuhkur ja soosaarmas) kohta teadusajakirjas Zoo Biology avaldatud Eesti teadlaste tehtud uuringu tulemused.

Otsides vastust küsimusele, miks tehiskeskkonnas sündinud isased järglasi ei taha saada, ühendasid Tartu ülikooli ja Stockholmi ülikooli teadlased jõud ning määrasid esimest korda maailmas nende vilgaste väikekiskjate iseloomutüübid.

Naaritsate iseloomu määramiseks korraldasid teadlased kõigi Tallinna loomaaia tehisasurkonnas elavate isendite peal katsed. Muu hulgas uuriti, kuidas ja kui kiiresti loomad nende puuri asetatud mänguasjadele ja peeglile reageerivad ning kas võõras keskkonnas liiguvad nad mööda seinaääri või näitavad üles enesekindlust.

Naaritsad muide ei tea, et peeglist näevad nad iseennast. Nemad arvavad, et tegu on liigikaaslasega.

Kevadel käitumine muutub

Katsete tulemusi analüüsides nimetasid teadlased naaritsatel kolm iseloomutüüpi: julge, uuriv ja sotsiaalne.

Samad katsed tehti sügisel ja aprillis vahetult enne paljunemisperioodi. Teadlased leidsid, et paljunemisperioodil muutusid isased julgemaks ja uurivamaks, ent emaste naaritsate puhul oli märgata hoopis samade tunnuste nõrgenemist.

Samas ei leidnud teadlased esialgu veel mingit seost naaritsate iseloomutüüpide ja paljunemisedukuse vahel.

Kuid siiski jõuti uuringuga, mis avaldati eelmise aasta lõpus ka teadusajakirjas Behaviou­ral Processes, sammuke paljunemiskäitumise müsteeriumile lähemale.

Tuleb paljuneda

Nimelt loodab teadusartikli üks autoritest, TÜ zooloogiaosakonna doktorant Kairi Kiik oma doktoritöös naaritsate elutsüklit uurida tervikuna. Ta jälgib loomade käitumist pesakondades ja hiljem samu isendeid paaritumisel ning võtab appi ka juba läbitehtud katsed loomade isikutüüpide määramiseks.

Ta usub, et eri tegurite võrdlus ja nende vahel seoste otsimine aitab lahendada lõpuks saladuse, miks ligi 60 protsendil loomaaias sündinud isastel paaritumine ebaõnnestub ja järglasi ei saa.

«Kui vastus on käes, saame ehk midagi ka teha, et probleemi lahendada, sest liigi taasasustamiseks on vaja, et kõik populatsiooni isendid oleksid sigivad ja saaksid järglasi,» sõnas Kiik.

Miks naaritsaid päästa?

Naaritsad ei ole praegu ühegi toiduahela oluline lüli. Seega ei muutuks Kairi Kiige sõnul ka nende väikekiskjate kui niigi väljasureva liigi lõplikust kadumisest piirkonna liikidevahelistes suhetes kuigi palju. Talle on kärplaste päästmine aga eetiline ja filosoofiline küsimus.

Soosaarmate elupaiku on maaparanduste ja ojade kuivendamisega oluliselt vähendatud ja neid on intensiivselt ka karusnaha pärast kütitud. Hiljem toodi sisse ameerika naaritsad, kes põgenesid farmidest ja viisid euroopa naaritsa arvukuse lõplikult nulli.

«Kuna liik on ohustatud inimese süül, tuleks meil neid kaitsta,» lausus Kiik. «Teen kõik, mis minu võimuses, et hoida naaritsaid seni kuni võimalik.»

Eestis võib soosaarmaid kohata vaid Hiiumaal, kuhu püütakse neid Tallinna loomaaiast taasasustada. Kairi Kiik arvab, et Hiiumaal on naaritsatel elu hea, sest nende suurim vaenlane ameerika naarits on sealt välja püütud ja eluks sobilikke ojasid-jõgesid jagub.

Ka tänavune soe talv peaks neile väikekiskjatele suurepäraselt sobima, sest lume ja jää alt on toitu alati raskem kätte saada.

«Ilmselt on nad talveks valmistudes kõvasti juurde võtnud ja tegelevad oma naaritsaasjadega: kaitsevad oma territooriumi ning varjuvad kiskjate eest,» vastas Kiik küsimusele, mis nendel üksiku eluviisiga kärplastel võiks saarel praegu käsil olla.


Euroopa naarits

• Üks Euroopa ohustatumaid imetajaid

• 1992. aastal hakati euroopa naaritsaid väljasuremisest päästmiseks paljundama tehistingimustes. Praegu on rahvusvahelise liigikaitseprogrammi nimekirjas umbes 250 looma. Ligi pooled neist elavad Tallinna loomaaias.

• Eesti kõige haruldasemat imetajat on hakatud taasasustama Hiiumaale.

Allikad: www.loodusope.ee, www.novaator.ee