Jalakäijad käituvad liikluses hulljulgelt

Foto: Repro

Oma õiguste taga ajamise asemel soovitab politsei käituda liikluses ettevaatlikult. Sellest rääkisid Lõuna prefektuuri avariiteenistuse vanem Kaido Iste, vanemkomissar Hillar Leet ning liiklusjärelevalvetalituse juht Tõnu Kürsa.

2013. aasta algas liikluses hästi. Märtsis ilmusid uudised, et kuu aja jooksul pole liikluses hukkunud ainsatki inimest. Siis õnn pöördus. Kuidas vaatab politsei tagasi liiklusaastale Tartumaal?

Kaido Iste: Võrreldes varasemate aastatega on Tartu linna ja maakonna liikluspilt stabiilne. Hukkunuid oli kaheksa nii mullu kui tunamullu.

Vigastatuid kogunes aasta varasemaga võrreldes 15 rohkem. Nende arvu kasv jääb rohkem maakonna arvele. Tartu linnas oli vigastatuid isegi vähem. Raskeid õnnetusi ning joobes juhi põhjustatud avariisid on samuti rohkem maakonnas.

Meeldiv on see, et lastega juhtus liiklusõnnetusi vähem. Jalgrattalinnas Tartus annavad jätkuvalt tooni jalgrattaõnnetused, mille arv on kasvanud. Jalakäijatega õnnetusi on jäänud vähemaks.

Millised õnnetused juhtuvad jalakäijatega?

Hillar Leet: Valdavalt on need kokkupuuted sõidukiga. Pahatihti jäädakse auto alla reguleerimata ülekäiguradadel. Tartus on ülekäiguradasid rohkem kui tänavaid. Jalakäijad näitavad autojuhtidele lausa rusikat, et miks sa mulle teed ei anna. Üks asi on oma õiguse taga ajamine, aga viga saab ju ikka jalakäija. Enda õiguse tagaajamine ei vii mitte kuskile.

Tõnu Kürsa: Kokku 29 õnnetust juhtus ülekäigurajal ning enamik kannatanutest olid jalakäijad.

Miks juhtub ülekäigurajal nii palju avariisid?

Iste: Probleem on selles, et jalakäijad tunnevad end ülekäiguradadel väga turvaliselt. Astuvad teele, veendumata ohutuses. Tihti on vigastada saanud jalakäijad kandnud musta värvi riideid, liikunud ilma helkurita.

Jalakäijate puhul paistavad silma elementaarsete ohutusnõuete eiramised. Vasakule-paremale ei vaadata, kõnnitakse kapuuts või kõrvaklapid peas, pööratakse kõnniteelt ootamatult ülekäigurajale.

Kürsa: Märg asfalt neelab valgust. Autotuled helgivad üksteisele vastu ja ka helkuriga jalakäijat pole kuigi hästi näha. Kui lumi oleks varem maha tulnud, oleks see kindlasti liiklusõnnetuste arvu vähendanud. Autojuhid tunnistavad, et nad ei pane pimedal ajal jalakäijat lihtsalt tähele.

Jalakäijatel ja ratturitel ei tasu ülekäigurajal oma eesõigust alati kasutada, sest nemad on need, kes pärast kannatavad.

Politsei on kampaania korras jaganud jalakäijatele helkureid. Kui palju helkureid on kinkinud Tartu politsei?

Iste: Neid on erinevad teenistused ja talitused jaganud viimastel aastatel väga palju.

Leet: Helkureid on politsei jaganud nii palju, et igal tartlasel peaks küljes rippuma vähemalt üks kui mitte isegi kaks helkurit.

Tänavapildis helkureid ometi eriti palju ei näe.

Iste: Tõepoolest. Inimesed ütlevad, et vahetasid riideid, aga unustasid helkuri maha. Või siis võetakse helkur taskust välja alles politseid nähes.

Maakonnas seevastu on pilt üsna hea. Sügisel Rõngu alevikus patrullides võtsid lapsed politseiautot nähes helkuri nöörist kinni ja tegid tuuleveskit. Maanteedel kõndijad muretsevad nähtavuse pärast rohkem.

Õnnetusi jalgratturitega juhtub järjest enam.

Kürsa: Tartus on välja ehitatud päris palju jalgrattateid ning kümmekond õnnetust juhtuski rattatee ja autotee ristumiskohal. Nii autojuhid kui ratturid unustavad tihti ära, kus nende õigused lõppevad ning millisest kohast algab teistsugune liikluskorraldus.

Jätkuvalt mõistavad ratturid valesti liikluseeskirja ülekäiguraja kasutamise kohta. Arvatakse, et ratturil on eesõigus, aga seaduse järgi ei ole. Rääkisin 1. septembril väikese lapsega, kes tuli pedaale sõtkudes üle ülekäiguraja. Selgitasin, et nii ei tohi üle sõita. Poiss vastas, et talle oli isa öelnud, et nüüd tohib. Täiskasvanud ei ole ise täpselt liiklusseadusest aru saanud ja õpetavad lapsi valesti.

Leet: Jalgratturid liiguvad ju kiiresti. Auto hakkab tegema pööret ja rattur ilmub välja sekunditega. Neid olukordi tuleks ratturil endal vältida.

Kui palju on liikluses joobes juhte?

Iste: Kui 2012. aastal avastati joobes juhte 1690, siis mullu 1478 Tartu linna ja maakonna peale kokku. Mis murelikuks teeb, on see, et neist 1478-st oli 588 kriminaalses joobes.

Patrullimist roolijoodikute avastamiseks on tehtud sama palju, joobe lauskontrolle isegi rohkem. Roolijoodikuid ei ole kahjuks oluliselt vähemaks jäänud.

Roolijoodikud annavad tooni ka liiklusõnnetustes.

Iste: Pea kõik hukkunutega õnnetused on juhtunud joobes juhi süül. Enamasti ei ole nad kasutanud ka turvavarustust ning sõidukiirus on olnud lubatust märksa suurem.

Ühel hukkunul oli autos kaasas ka kohtuotsus, millega talt võeti joobes juhtimise eest load ära.

Kui 2012. aastal ei hukkunud Tartus liiklusõnnetustes ühtegi inimest, siis mullu oli neid kaks. Millised need õnnetused olid?

Iste: Maikuus tähistas üks seltskond Venemaalt Pihkvast tuttava lapse sündi. Linnaserval motellis pidutsenud mehed sõitsid kesklinna. Tagasi tulles kaldus nende auto Kreutzwaldi tänaval vastassuunavööndisse ja põrkas kokku suure maasturiga. Raskes joobes olnud juht hukkus. Tema auto spidomeeter oli kinni kiilunud kiirusel 115 km/h.

Maasturijuht, kellel polnud turvavööd peal, sai vigastada.

Teine õnnetus oli raudteel. Noor jalgrattur sõitis rongi ette. Võime eeldada, et tal olid klapid peas ja ta kuulas muusikat. Rong lasi mitmel korral vilet, kuid rattur ei reageerinud.

Mida näitavad vaatlused maanteedel? Millise kiirusega keskmiselt teedel sõidetakse?

Iste: Keskmine kiirus jääb ikka 90 ja 100 vahele. Kiiruseületamisi on äärmusest äärmuseni. Ka 200 on välja pigistatud.

Kürsa: Kiiruseületamised üle 40 ja üle 60 kilomeetri tunnis on natuke kasvanud. Kiirus ei olegi tihti probleemiks, kuivõrd möödasõidud ja pidev nõelumine.

Valglinnastumine on toonud politseile uut tüüpi väljakutseid. Palju inimesi elab nüüd linna lähedal ning õhtusel tipptunnil koju sõites ei arendata väga suurt kiirust. Sõidetakse 60-70 km/h ja pööratakse kohe ära. Teised juhid, kes kaugemale peavad sõitma, kurdavad, et liikumiskiirus on liiga väike. Me pole kunagi varasemast ajast näinud teateid, et autod sõidavad liiga aeglaselt.

Mis muredega inimesed liiklusliini numbri 14 900 valivad?

Iste: Põhiliselt on need nõelujad, kiiruseületajad ja foorieirajad. Ohtlikest manöövritest ja liiklusmärkide nõuete eiramisest teatasid liiklejad jõulukuul kokku 851 korral.

Kürsa: Liiklusliinile helistage rohkem ka parkimisprobleemidega. Patrullid, kes peavad liiklusõnnetusi lahendama, ei jõua alati väärparkijatega tegeleda.

Milliseid soovitusi annaksite Tartu linnale, et liiklusolukord paraneks?

Iste: Linnaga me suhtleme pidevalt. Kui probleeme näeme, siis sellest kohe ka teavitame. Möödunud suve näiteks kontrollisime läbi kõik Tartu koolid. Tegime ettepanekuid paigaldada täiendavaid liiklusmärke, künniseid ja piirdeid.

Kürsa: Tartu tänavad on jäänud tipptundidel kitsaks ja liiklus on läinud tihedaks. Teine probleem on ilmnenud fooridega. Mõned fooritsüklid on lühemad ning kui neis paigus sõitsid juhid varem ristmikule kollase tulega, siis nüüd juba ka punasega. Üks selline koht on Kastani ja Riia ristmik.

Inimesed küsivad, et miks me ei tegele. Kui panna sinna tipptunnil politsei seisma ja rikkujaid maha võtma, paneme nii terve tänava liikluse kinni. Neid trahve võib jäädagi välja kirjutama ja muuga ei jõuagi tegeleda.

Viimasel ajal on Tartusse tekkinud palju väikseid ringteid. Eriti palju näiteks Nõlvaku tänavale. Seal sõidavad veoautod ja bussid ringidest otse üle, sest nad ei pööra seal välja.

Leet: Küsisime ka linnalt, et mis otstarve neil on. Õiget vastust polegi saanud.

Iste: Mõni ristmik kindlasti vajab ringteed. Näiteks Jaama ja Kaunase puiestee ristmik.

Kas terves Karlova linnaosas liikluskiiruse piiramine 30 km/h oli õige samm? Enamik autodest sõidab ju endiselt 50ga.

Leet: See oli Karlova seltsi soov. Karlovas ei juhtunud ka varem kuigi palju liiklusõnnetusi ning kiiruse vähendamine pole eriti midagi muutnud.

Iste: Palju on jalgrattateedega ristumisi. 50 km/h lubamine igal pool pole õige. Tegime seal kontrolle ja väga paljud ei tea siiani, et Karlovas kehtib 30 km/h piirang.

Miks on politseipatrulle kevadeti näha teedel rohkem kui sügiseti või talvel?

Iste: Me kavandame tegevust vastavalt aastaaegadele ja teeoludele. Kevad on kindlasti aeg, mil sõidukiirused teedel kasvavad ja siis peab politsei suunama rohkem jõudusid maanteedele.