Elvalased valisid seente püstitamise aasta teoks

Seeneriik kerkis Supelranna tänava kõrvale suure vana plekkseene juurde. Foto: Margus Ansu

Elva linnavalitsuse ja Elva Postipoisi toimetuse korraldatud konkursil «Elva aasta tegu 2013» valisid elvalased mulluse aasta parimaks teoks Seeneriigi, mis meeldib nii suurtele möödakäijatele kui ka lastele ja nende vanematele.

Kui Tartu poolt männilinna saabunu keerab Verevi järve juurest vasakule Supelranna tänavale, näeb ta peagi tee ääres metsa veeres vana plekist seent.

Selle juurde kerkis suvel lagendikutäis puidust väikseid seeni. Kõik need kokku ongi laste mänguväljak, mida hüütakse Seeneriigiks.

Hariv mänguväljak

Elva linna naabervalla Konguta elanik Vladimir Smorodin läks sealt eile keskpäeval mööda jalgrattaga. «Nüüd on ilusam, muidu seisis siin ainult üks suur seen,» ütles ta. «Lapsed käivad siin hea ilmaga mängimas.»

Seeneriigi üks naabreid Supelranna tänavas on Ülle Pekk. Tema kaks last, üks kuue- ja teine kümneaastane, on seentest kiige, ronimisredelite, liumäe ja kõige muu sagedased kasutajad.

«Väikestele lastele on see ikka väga suur asi,» ütles nende ema. «Seal saab puhta õhu käes looduses mängida, joosta ja ronida.»

Ülle Pekk peab Seeneriigi kõige paremaks omaduseks seda, et see pole tüüpiline mänguväljak. «Peale muu on see hariv, kas või seeneliikidest saab lastele rääkida,» lisas ta.

Emale endale meenub Seeneriigis oma lapsepõlv. Nimelt püstitati sinna kuuekümnendate aastate algul suur puidust ja plekist puravik, millest müüdi limonaadi ja jäätist. Ülle Pekk on kuulnud, et seen hakkab peatselt taas kioskina toimima, aga enne tuleb see euronormidega vastavusse viia.

Eesti mulluse metsapealinna Elva linnavalitsuse teatel valmistasid Seeneriigi suvel puukujude talgutel Anni Irs, Mariina Tiidor, Maire Põldma, Ivo Mänd, Endel Konsa, Andres Maask, Hallan Kivisaar, Enrico Pelt, Ott Olesk, Raivo Perandi, Juhan Perandi ja Kristjan Karumets.

Seeneriigi kõrval said Elva aasta teo valimisel vähem hääli Baltimaade suurim betoonist skate-park, Turuplatsi park, raamat «Elva kool 100», koolipoisi kuju, metsakontsertide sari, «Gräffiti slämm», käbi kuju, Elva ajaloo püsinäitus ja kirjanike pink.

Pink ja koolipoiss

Kirjanike pink asub Arbi järve ääres. Seljatoele on jäädvustatud üle 40 kirjamehe ja -naise perekonnanimi ja eesnime esitäht. Istuma ning kirjanikele ja nende loomingule mõtlema mahub puidust pingile neli-viis inimest.

Koolipoisi pronkskuju (umbes 120 cm kõrge), mille on modelleerinud Elva kooli vilistlasest skulptor Tõnis Paberit, asub Tartu maantee lähedal koolimaja ees muruplatsil. Skulptuur avati Elva kooli sajanda aastapäeva puhul novembris.

Aasta teo tegijaid tunnustatakse Elvas vabariigi aastapäeva kontsertaktusel.