Arst pettus rahvusvahelises kullerfirmas

Netileheküljel vormistatud saateleht, mis pidi rangetes tingimustes hoitavad vere- ja uriiniproovi viima nii kiiresti kui võimalik Tartust Tübingeni. Foto: Repro

Tartu ülikooli kliinikumi arsti ja rahvusvahelist kulleriteenust osutava firma DHL töötajate vaheline asjaajamise takerdus pealtnäha pisiasjadesse.

Tulemuseks oli, et bioloogiline materjal, mis tuli kiiresti Tübingeni transportida, läks suure ajakulu tõttu riknema.

Neuroloog Mark Braschins­ky sõnul hakkas kõik viltu vedama juba 30. detsembril, mil DHL-i kuller nende juurde kliinikumi jõudis.

«Selgus, et kulleril ei olnud kaasas ühtegi blanketti,» meenutas Braschinsky. «Ta ütles, et andku meie oma pakk tema kätte ning täitku me saateleht DHLi online-süsteemis. Meile tundus see väga imelik, nagu oleks kirurg tulnud operatsioonile ilma skalpellita. Siiski tegime sel päeval kõik nii, nagu DHL meilt palus nende otsesel juhendamisel.»

Juba algus logises

31. detsembri hommikul tuli DHL-i esindajalt kõne, milles öeldi, et pakk on teele saatmata, kuna saatekiri puudub. Braschinsky ütles, et vormistas selle ju online-süsteemis. Talle vastati, et saatku ta DHLile veebis täidetud saateleht meili teel pdf-failina.

Seepeale dikteeriti Bra­schinsky õele meiliaadress ning õde saatis vajaliku pdf-faili ära. Kõik tundus korras olevat, mingit märget saatmise tõrkest arvutiekraanile ei ilmunud.

3. jaanuaril selgus, et Tübingeni jõudma pidavad proovid on ikka veel saatmata, kuna meiliaadress on olnud vigane. Tartu arstil ja teadlasel tekkis seepeale kahtlus, kas niisuguse viivituse järel on üldse mõtet proove Tübingeni saata. Siiski palus doktor Braschinsky firmal pakk teele saata kiireimal võimalikul viisil ning kindlasti DHLi enda kulul.

DHL vastuskiri ütles, et kuna saateleht ei jõudnud õigel ajal kohale vale meiliaadressi tõttu, siis saatmine ei toimu kindlasti DHL-i kulul. Asi jäi tartlaste sõnul otsekui õhku rippuma – nemad ei saanud aru, mis edasi saab.

7. jaanuaril sai geeniteadlane Riin Tamm Tübingenist oma kolleegidelt kirja, et proovid on nendeni jõudnud, kuid need on väga halvas seisukorras, eriti vereproov. Tamm ja Braschinsky leiavad, et analüüside vastused ei saa teaduslikus mõttes nüüd enam olla piisavalt pädevad, ja kuna nad on algusest peale teinud kõike nii, nagu DHL neid igal sammul oli juhendanud, siis vastutust peab kandma kullerfirma.

DHLi esindaja, klienditeeninduse juht Kristel Sagris ütles, et nemad oma süüd selles loos ei näe. Jah, suhtlemine oleks ka Sagrise hinnangul võinud kahe poole vahel olla täpsem, aga et tegemist oli DHLi kogenud kliendiga ehk Tartu ülikooli kliinikumiga, siis nad ei eeldanud niisuguste probleemide tekkimist.

«Meie kullerid ei kanna enam tükk aega saatelehti kaasas. Nende vormistamine ongi üle viidud online-süsteemi,» selgitas ta. «Palume alati saatelehe ära täita ja välja printida juba enne kulleri tulekut, nii võidame aega. Seekord võttis kuller paki ilma saateleheta kaasa – tavaliselt nii ei tehta, aga ainult seetõttu jäi võimalus, et kui saateleht meili teel järele tuleb, võib pakk veel samal päeval lennukile jõuda.»

DHL viga ei näe

Eksliku meiliaadressi eest DHL end samuti vastutavaks ei pea, kuna eksis saatja. Aastavahetus on Sagrise sõnul nende firmas äärmiselt töörohke aeg ja kuna 6. jaanuar on Euroopas püha, siis venis ka 3. jaanuaril läkitatud paki teekond nädalavahetuse ja püha tõttu nelja päeva pikkuseks. Ta lisas, et klienti oli vastavast transpordiajast enne teavitatud ja kliendilt kinnitus saadud.

Kui Kristel Sagris kuulis, et analüüside tegemine on ebaõnnestunud, ütles ta, et sellest on kahju ning järgmiste proovide saatmise on DHL nõus oma kulul korraldama. Lõpuks palus ta Braschinskyle edasi öelda, et doktor võtaks soovi korral temaga ühendust.