/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2014/01/07/2738638t1h909f.jpg)
Oma varasema loominguga aeg-ajalt skandaale tekitanud tartlasest kunstnik, 42-aastane Andres Sütevaka üllatab teda lähemalt tundjaid praegu sellega, et on hoolas ja karske tudeng. Maalija õpib skulptuuri.
Skandaalne maalikunstnik õpib skulptuuri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle pärast ta siia tuligi, et ta oli küll maalijana tuntud, aga tahtis ennast täiendada skulptuuri vallas,» ütles Tartu kõrgema kunstikooli (TKK) skulptuuriosakonna juhataja Jaan Luik. «Ta teeb tublilt tööd ja tal on oma kindel nägemus.»
Osakonna ateljees oli juhatajal ette näidata mitu Andres Sütevaka kipsist koolitööd, nagu näiteks kassi ja punkari moodi isiku portree.
Kujur ja pedagoog Mati Karmin nimetas Sütevakat iseloomustades tema silmapaistvaimaks omaduseks isepäisust. Milline on ta tudengina?
«Et ta on juba väljakujunenud kunstnik, siis on talle raske midagi uut õpetada,» ütles Karmin.
Sügisel 2011 õpinguid alustanud Andres Sütevaka (kodanikunimega Mäekallas) ei ole skulptuuritudengina maalimist maha jätnud.
Maalid ja skulptuurid
Üks tema uuemaid suuremõõtmelisi maale tuli avalikkuse ette hilissügisel Nooruse galeriis Eesti, Läti ja Hispaania kunstikõrgkoolide tudengite skulptuurinäitusel. Samas oli välja pandud ka tema vähem silma torganud betoonist tigu.
Galeriis oli maali alla sedelile kirjutatud autoriks Andres Mäekallas. «Mina panin ikka Sütevaka, aga koolis tahavad mind vägisi Mäekaldaks nimetada,» ütles Mäekallas alias Sütevaka.
Tartu kunstimajas on praegu viimast nädalat ühe saali keskel eksponeeritud tema kollane-must skulptuur «Arhitektoon». Selle loomisel oli tal vaimusilmas nimetu kõrghoone. «Arhitektuur on mulle alati huvi pakkunud ja ma olen selle kohta palju lugenud,» ütles Sütevaka.
Kõrgkoolis õppimise lainele viisid väljakujunenud maalikunstniku tormilised muutused elumerel.
«Muusad lasid jalga, sai palju pidu pandud ja tekkis depressioon. Üks mu tuttav õppejõud käis mul külas ja üritas mind sopast välja tirida. Ta agiteeris mind kooli astuma, aga ma ei tahtnud,» meenutas Andres Sütevaka.
Ükskord telefonis oli too avalikkusele nimetamata jäänud heategija öelnud umbteele jõudnud kunstnikule, et ta on sõlminud kihlveo ja saab kasti konjakit, kui Sütevaka asub TKKsse tudeerima.
«Siis ma hakkasingi õppima,» ütles kunstnikust tudeng. «Ma jätsin joomise maha, ma pole juba poolteist aastat tilkagi võtnud. Suitsetamise jätsin ka maha. Õpin.»
TKK on tal kavas lõpetada kahe aasta pärast. «Järgmisel aastal vist võtan akadeemilise puhkuse,» märkis ta.
Pool aastat Badalonas
Tugengina on Mäekallas nii edukas, et ta usaldati Erasmuse programmi toel saata Hispaaniasse, täpsemalt Katalooniasse. Barcelona külje all Badalonas ootab teda jaanuari lõpus väikeses kunstiülikoolis ees pool aastat enesetäiendust. Stipendiumile 400 eurot kuus loodab ta lisa saada.
TKK välissuhete juhi Risse Soometsa andmeil tudeeris õppeaasta 2013/2014 sügissemestril Erasmuse programmi toel välismaal 11 selle kooli üliõpilast ning kevadsemestril suundub neid sinna veel 10.
Enim asub TKK tudengeid Erasmuse programmi toel õppima partnerkoolidesse Hispaanias, Portugalis, Soomes ja Prantsusmaal. Kuid end täiendamas käiakse ka näiteks Türgis, Tšehhis ja Ungaris.