/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2009/06/03/188937t1h48c5.jpg)
Pärast kokkulepet vähendada Tartu Ülikooli tulevase kõrgeima otsustuskogu väljastpoolt tulevaid liikmeid viieni, ning lisada hoopis akadeemilisi inimesi ja tudengeid, jäid teaduskonnad juhtimisreformiga peaaegu nõusse.
Nuditud juhtimisreform sai Tartu Ülikooli teaduskondade kõhkleva toetuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kogunes ametnike ja teaduskondade esindajate komisjon, et arutada plaanitava Tartu Ülikooli (TÜ) seaduse muudatusi. TÜ seaduse muutmise esialgne kava nägi kõrgema otsustukoguna ette 11-liikmelist nõukogu, mille liikmed tuleksid väljastpoolt ülikooli. Viis neist määraks senat ning kuus haridus- ja teadusminister. 22-liikmeline senat ise oleks akadeemiline otsustuskoguna senise nõukogu rollis.
«Eile muutus plaanis niipalju, et nõukogu saaks neli liiget ülikooli akadeemiliste inimeste seast, pluss kaks tudengit ja päris väljast tuleks viis liiget,» rääkis Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter Postimees.ee’le.
Samuti läheks seaduseprojekti uues variandis rektori valimine senati kätte ja nõukogu, mis esialgu oleks pidanudki rektori valima, ainult kinnitab valiku.
«Kõhklusi on kindlasti ja kindlasti ka õigusteaduskonnal,» ütles Ginter vastuseks küsimusele, kas nüüd on ülikoolipere juhtimisreformi plaaniga nõus. Ta nimetas ohuna, et kui nõukogus on viis kindla programmiga väljastpoolt tulnud inimest, kelle on välja valinud haridus- ja teadusminister, pole neil raske leida endale veel üks toetaja ja surudagi oma tahtmine ülikooli kõrgemas otsustukogus läbi.
«Mure ongi just see, et viis on äkki liiga palju,» ütles Ginter. «Meie näeksime hea meelega neid sama viit hoopis uue senati juures.» Kuna senat otsustab näiteks eelarve ja arengukava küsimusi, poleks viie välisliikme roll tema sõnul seal sugugi tähtsusetu.
Ginteri sõnul oli vaidlus ka selle üle, millised tingimused väljastpoolt tulevate nõukoguliikmete valimisele ikkagi kehtestada. «Enam-vähem jõuti sinna, et erakondade juhatuste liikmed ei tohiks nad olla, kuid head lahendust ei leitud,» ütles Ginter.
«Administratsiooni esindajad püüdsid tõlgendada nii, et tegevpoliitikud on riigikogu ja valitsuse liikmed, aga tegelikult me näeme ju hulka inimesi, kelle päevatöö ongi erakonnatöö. Kõige negatiivsemad potentsiaalsed nõukogu liikmed oleksid need, kes enne hääletamist teeksid telefonikõne,» sõnas Ginter.
Nõue, et nõukogu liige ei tohi parteisse kuuluda, pole Ginteri sõnul juhtimisreformi läbisurujatele nähtavasti vastuvõetav. Seda põhjendatakse sellega, et siis jääks potentsiaalsete kandidaatide ring väga väikeseks.
«Tegelikult on Eestis ilmselt olemas need targad ja head inimesed, aga millise valemiga nad kokku tuua, see on küsimus,» tõdes Ginter. «Tuleb ka mõelda, et haridus- ja teadusministrid vahetuvad. Kas pole ohtu, et kunagi tuleb minister, kes nimetab viis inimest, kellel on kindel programm, mis ei pruugi olla ülikooliperele vastuvõetav?» arutles ta.
TÜ nõukogu koguneb tuleval reedel. Kui seal seadusekavandi osas kokkuleppele jõutakse, saab asuda eelnõud vormistama. Kui mitte, lähevad arutelud edasi.