/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2014/01/06/2736940t1hdef4.jpg)
Siseministeeriumi hinnangul on Tartu linn Marja 26 maja ehitusõigust andes käitunud ebaseaduslikult, kui lubas detailplaneeringus keelatud katuseuuke.
Marja juhtum muudab ehitusõiguse andmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleemi juured ulatuvad rohkem kui kuue aasta taha, kui Tartu volikogu kehtestas Marja 26 detailplaneeringu, mis nägi ette kinnistu jagamise kaheks. Hoone ümberehitamisel tuli planeeringu järgi lähtuda kindlatest arhitektuursetest nõuetest ja säilitada hoone välisilme. Detailplaneeringus oli eraldi märgitud, et katuse väljaehitised ei ole lubatud.
Ometi kinnitas linnavalitsus mullu märtsis projekteerimistingimused, kus lubas uuke, ja augustis väljastas ka ehitusloa.
Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Andrus Mäesepp kaitses linnavalitsust veel mullu detsembris, öeldes, et võib-olla oleks pidanud uukide lubamise kaalutlust täpsemalt selgitama.
Kõnealust probleemi käsitles siseministeerium linnavalitsuse tegevusest häiritud kodaniku pöördumise peale. Jaanuari alguses saabus vastus selgitustaotlusele, sellele on allkirja andnud ministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Martina Proosa.
Vastuses asub ministeerium seisukohale, et planeerimisseaduse ega ka ehitusseaduse regulatsioon ei võimalda projekteerimistingimustes muuta kehtestatud detailplaneeringuga määratud tingimusi.
Siduv õigusakt
«Detailplaneering kui haldusakt on siduv õiguse üksik-akt ning selle õigusi ja kohustusi reguleeriv osa on kohustuslik ja siduv igaühele,» seisab ministeeriumi kirjas. «Detailplaneeringu õiguslikku siduvust on kinnitanud ka kohtupraktika. Seega juhul, kui detailplaneering ei näe ette katuseväljaehitiste rajamist, ei saa seda ette näha ka projekteerimistingimustega. Seda asjaolu ei muudaks ka haldusaktis toodud põhjendus, mille kohaselt oleks kavandatava tegevuse uus lahendus kooskõlas projekteerimise põhimõtetega piirkonnas.»
Veel on ministeerium ehitusseadusele viidates leidnud, et kui ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, tuleb ehituloa andmisest keelduda.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et ministeeriumi niisugune seisukoht on linnavalitsusele võrdlemisi uus ja linnavalitsus ei ole veel saanud seda arutada ega oma seisukohta kujundada.
Ta lisas, et kui Tartu linnavalitsus asuks seisukohale, et Marja tänava hoonega on läinud pahasti, vajab vastust küsimus, mida selles olukorras teha.
«Välja on pakutud, et katuseväljaehitised peaksid kaduma, see aga ei tarvitse õiguslikult olla niisama lihtne ega mõistlik lahendus,» selgitas Mölder. «See maja on ehitatud sellisena linnavalitsuse väljastatud õigusaktide alusel. Küsimus taandub sellele, kas see lahendus sellisena otseses mõttes riivab kellegi õigusi ja kas see lahendus iseenesest peaks olema vastuvõetav või mitte.»
Suur mõju
Laiem küsimus on linnavalitsusele, kuidas üleüldse sai niisugune asi juhtuda. Mölderi sõnul peab linnavalitsus vaieldamatult seda analüüsima, et järeldused teha.
Planeeringuvaldkonna abilinnapea Jarno Laur ütles, et ta ei tahaks oma lõplikku seisukohta veel välja öelda, kuid talle tundub, et ministeeriumi antud tõlgendus hakkab linna elu mõjutama edaspidi päris põhjalikult.
Ta ütles, et uukidega lahendus on saanud paremgi, kui planeeringus lubatud. «Aga teine pool on, et me ei saa nii loominguliselt anda projekteerimistingimusi olukorras, kus planeering annab väga täpsed juhtnöörid. See on ka selge,» lausus Laur.
Ta lisas, et selgeks tuleb rääkida, kui palju ja kui detailselt peaks planeeringuga olemasolevate hoonete kohta asju lukku panema, kui maja ehitustehnilisi perspektiive ja asjaolusid pole teada. «Tegu on detailiga, kas katuseaken või uuk, eriti kui samal tänaval on uugid olemas,» märkis ta.