Homme õhtul kell viis räägib Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna dotsent Rein Drenkhan kolmapäevaõhtu lugude sarjas Baeri majas Veski 4 metsade invasiivsetest haigustest.
Maaülikooli dotsent räägib metsi räsivatest haigustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Drenkhani sõnul seisavad Balti- ja Põhjamaade metsad silmitsi suureneva ohuga uute patogeenide ees. Invasiivsete patogeenide koloniseerimisprotsessi vallapäästjad on olnud Drenkhani hinnangul kliimamuutused ja suurenev majanduslik globaliseerumine.
Viimasel aastakümnel on Drenkhani kinnitusel Balti- ja Põhjamaades dokumenteeritud okas- ja lehtpuudel ligi tosin uut invasiivset metsahaiguse tekitajat, sealhulgas ka mitu eriti ohtlikku liiki.
«Invasiivsed patogeenid võivad saabuda tasahilju, nad võivad olla meil nähtamatult aastakümneid,» selgitas ta. «Latentse faasi läbimise järel, kui patogeeni populatsioon on plahvatuslikult kasvanud, saab metsa- ja pargipuude kriitiline taluvuspiir ületatud ning järgnevad tõsised kahjustused.»
Selliste kahjustuste hiljutised näited on punavöötaudi ja saaresurma juhtumid mitmel pool Eestis.
Invasiivsed tulnukliigid on Drenkhani sõnutsi tuntud kui ühed suurimad maailma loodusliku mitmekesisuse kahjustajad. Kui sellised patogeenid on juba märkamatult asustanud mingi ala, on neid väga keeruline tõrjuda.
Maaülikooli kolmapäevaste teeõhtute eesmärk on lähendada ja tutvustada huvilistele populaarteaduslikult ülikooli uurimissuundi. Teadlaste ettekannetele järgneb arutelu.