/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2014/01/06/2737156t1h3aff.jpg)
Ligi viis aastat parandusi ja täiendusi saanud Lina tänava miljööväärtuslike majade rühma detailplaneering võiks arendaja hinnangul valmida paari kuu pärast, kuid linnavalitsus ennustab vaidluste jätkumist.
Lina kvartali omanik loodab planeeringut kevadeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi kahe hektari suuruse seitset endist haiglahoonet kandva kinnistu ostis OÜ Aurorette ülikooli kliinikumilt juba 2006. aastal. Aurorette juhatuse liige Kaimo Sepp nentis, et kohalike valimiste eel võttis firma korraks aja maha, kuid on nüüd täis optimismi ja tahet detailplaneering viimaks lõpetada.
«Ma arvan, et enam-vähem lõpuni lihvitud versioon saab läbirääkimistega valmis paari kuu pärast. Oleme suhteliselt lõpusirgel,» rääkis Kaimo Sepp. «Osas asjades on linnavalitsus meiega nõustunud, osas oleme veel erinevatel seisukohtadel.»
Linn on pessimistlikum
Värskeima nägemuse planeeringualast, kus paiknevad majad aadressidega Lina 4, 6, 7, 8, 9 ja 11 ning Aleksandri 32, esitas Aurorette Tartu linnavalitsusele mullu novembris. Võrreldes kolm aastat vanema versiooniga on nüüd loobutud näiteks ideest üks maja lahti võtta ja 90 kraadi pöörata.
Kuue uue ärihoone ja elamu asemel on Aurorette valmis nüüd piirduma viie uue hoonega. Varem Turu tänava äärde plaanitud kuni seitsmekorruselise büroohoone on firma nõus nihutama endise pesumaja asemele. Pesumaja oleks üks kolmest hoonest, mis lammutataks.
Kaimo Sepp nentis, et Tartu linnavalitsuse muinsuskaitsespetsialistid soovivad säilitada ka selliseid hooneid või hooneosi, mille säilitamine pole lagunemise tõttu enam võimalik.
Sepa sõnul saab kõigi hoonete puhul kõnelda rekonstrueerimisest ehk hoonete täielikust lahtivõtmisest ja asendamisest uute ehitusmaterjalidega. «Meie huvi on lõppkokkuvõttes kinnistu arendamine lõpule viia, aga arendusel peab mingi mõte ka olema,» märkis ta.
Tartu linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ei söandanud jagada Sepa optimismi, et kevadeks on kõik vaidluskohad lõpuni vaieldud. Ranniku rõhutas, et planeering ei saa olla kokkulepe arendaja ja linna vahel, vaid kompromiss, mis arvestab avaliku huviga.
Esimene Lina kvartali planeeringu avalik arutelu oli juba paar aastat tagasi, meenutas Ranniku, kuid selle järel jäi planeering kehtestamata, sest üles jäi liiga palju vaidluskohti.
«Kui leiamegi arendajaga peagi kokkuleppe, tuleb uus avalik väljapanek nagunii,» märkis Ranniku.
Tartu linnavalitsuse linnaplaneerija Ruth Kursi sõnul ootab linn Aurorettelt garantiid, et Lina kvartalisse uusi hooneid püstitama asudes ei jäetaks ajaloolisi ehitisi vanaviisi lagunema, vaid need korrastataks.
Ühtlasi soovib raad, et arendaja kaaluks paari uue hoone ehitusmahu vähendamist.
Vanad majad jäägu
Planeeringumenetluses on seni avalikkuse huvi esindanud aktiivselt Karlova selts, säästva renoveerimise infokeskus, maastikuarhitektide liit ja Eesti Roheline Liikumine. Karlova seltsi linnaruumi toimkonna liikme Edgar Kaare kinnitusel on neli kodanikuühendust praegugi vankumatult arvamusel, et kõiki haiglakompleksi maju on võimalik säilitada ning tuleb säilitada.
«Nende hoonete seisund pole midagi eriliselt kriitilist, on näiteid ka palju kehvemas seisus majade päästmisest,» märkis Kaare. «Meenutagem kas või loomemajanduskeskuse hoovimaja, mis oli enne restaureerimist väga täbaras seisus.»
Ühtlasi kinnitas Kaare, et Karlova seltsil ega teistel vanade majade hävitamise vastastel vabaühendustel pole midagi uute hoonete kerkimise vastu Aleksandri tänava äärde Aleksandri 30 ja 32 vahelisse tühimikku.
«Oma arvamusi ei võta me laest, vaid lähtume Tartu linna kehtivast üldplaneeringust, kus on ka mõne sõnaga kirjutatud, milles seisneb Lina tänava haiglakompleksi väärtus,» rõhutas Kaare.