Arvamus: tudengi muljed uue rongiga sõitmisest

Elroni rong. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Mina sõitsin uue roniga 2. jaanuari õhtul Paluperast Tallinna. Hea oli vaadata, kui uus ilus rong pidurite kriuksudes peatusse veeres, just nimelt kriuksudes. Aga see-eest sai rongile astuda otse perroonilt, ilma et oleks pidanud ukerdama üles järskudest astmetest, mis talvel on väga libedad.

Vanasti sai osta otsepileti Palupera-Tallinn, nüüd tuleb tsoonide tõttu osta esmalt pilet Tartusse ja sealt edasi Tallinna. Vähemalt ei pidanud ümber istuma, sama rong jätkas teed.

Uurisin kodus enne Elroni kodulehelt, kui palju piletid tudengile maksavad, oma üllatuseks avastasin, et võidan Edelaraudteega võrreldes 20 eurosenti. Pilet Paluperast Tartusse 1,17 ja Tartust pealinna 5,58 eurot. Kokku 6,75 endise 6,95 asemel. Tudengil hea meel: uus rong, jõuab kiiremini pealinna ja pilet odavam.

Aga ei. Rongis selgus, et kodulehel olev piletihind on neile, kel on Elroni sõidukaart. Kodulehelt seda küll kusagilt ei näinud, et see hind nendele on! Pettumus missugune, kuna lõpphinnaks kujunes loodetud 6,75 asemel 7,30 eurot. Tudengile on see suur vahe.

Piletimüüja ei pakkunud ka võimalust soetada endale seda kaarti, kuigi pärast lugesin Elroni kodulehelt, et seda saab osta teenindajalt. Esimest korda rongi kasutades ei olnud ma sellest ju teadlik ja eeldaksin, et teenindaja pakub ise mulle seda, kui uurisin tema käest hindade erinevust.

Loomulikult uurisin internetist postimees.ee keskkonnas levinud üleskutse alt, kuidas uute rongidega sõita on, et mis inimesed arvavad. Oma üllatuseks oli väga palju negatiivset alates sellest, et mõned inimesed said tasuta sõita.

Uus firma sellistel liinidel – iga algus on uus ja raske, miks olla kohe nii pessimistlik. Kuigi jah, ka ise ei tahaks seista kaks tundi rongis püsti. Aga nagu meedias juba räägitud, sellele püütakse leida lahendus – ei jää see seismise probleem ju igaveseks.

Kuigi kardan, et kui järgmine kord pühapäeval pealinna suundun, siis pean ka mina ilmselt esialgu vähemalt Tartuni seisma, kuna Valgast käib Tartusse palju õpilasi kooli. Seismist tuli ette ka Edelaraudtee rongides, kus oli istekohti kõvasti rohkem.

Kui nüüd oma sõidu juurde tagasi tulla, siis see mulle meeldis. Meeldis see, et rong oli vaiksem, sõit sujuvam (kiirendus oli väga hea, kuid seda ei tundnud ja sõit oli justkui hõljukil) ja kiirem. Põnev oli jälgida reaalajas tabloo pealt hetkekiirust, millest enne ei olnud aimugi, ja saabuvaid peatusi oli ka mugav jälgida, on kellaajadki nende juures.

Edelaraudtee rongis hõikas peatusi vedurijuht ja sageli oli mikker nii kehv, et neid ei kuulnudki või oli vene aktsent nii tugev, et oli raske aru saada.

Nüüd on meeldiv naisterahva hääl, kes on esialgu natuke segaduses veel. Kõik on küll automaatne, kuid siiski öeldi järgnevaid peatusi sageli riburada pidi järjest: olime Kärknast väljumas, kui naisehääl teavitas uuesti, et saabuv peatus on Kärkna, ja siis kohe, et Tabivere, ja siis juba Jõgeva, kuni Tapani välja. Kuulsin naeruturtsatusi rongis, eks ta veidi naljakas oli küll.

Muidu on süsteem hea: kõlava selge häälega teatatakse, milline on järgnev ja saabuv peatus ning kus hetkel peatume. Miinusena võiks välja tuua selle, et saabuva peatuse ja reaalselt sinna kohale jõudmise vahe on liiga väike, et end valmis seada. Saabuva peatuse võiks öelda tükk maad varem enne peatusse jõudmist.

Suurimaks miinuseks võiks öelda selle, et kui on tegu lühikese perrooniga peatusega, siis võiks reisijatele meelde tuletada, et väljuda saab ainult C-alast, paljud seda ei teadnud.

Istmed on tõesti minu pika reisi jaoks veidi ebamugavad (Paluperast väljub rong 17.38 ja Tallinna jõuab 21.17), üsna vähe sai asendeid vahetada ja end mugavalt tunda. Vastastikku istudes oli ka jalgadel vähe ruumi.

Õnneks sellel liinil ei olnud sel nädalapäeval täitumus suur ja saime oma vahes istuda vaid kahekesi. Siis ruumi jagus, kuid ei kujuta ette, et keegi istuks päris minu vastas, pikkade jalgadega, nagu ma olen. Kuid nii negatiivne ma uute istmete suhtes ei ole, nagu paljud kommentaatorid postimees.ee portaalis.

Positiivselt üllatas mind seinakontaktide olemasolu – aga neidki oli viie istme peale ainult kaks.

Kokkuvõttes olen mina positiivselt meelestatud uute rongide kasutusse võtmise suhtes. Edelaraudteest on veidi kahju, et nendega nii järsult ja julmalt asi lõpetati, kuid muutused reisirongiliikluses olid vajalikud, ja loodan, et asi läheb vaid paremaks.