Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vereimejad kaotasid järsku mõõdutunde

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Eile kell kaks kolis Tartu Ülikooli üliõpilane Mari-Liisa Parder rüpearvutiga oma Kaunase puiestee kodu rõdule, et mõnusas päikesepaistes ajutööd teha. Kümme minutit hiljem põgenes ta heitunult tuppa tagasi.


«Ma tapsin selle ajaga ära umbes 30 sääske, tööd teha oli täiesti lootusetu,» imestas ihule kamaluga punetavaid ja sügelevaid kuplasid saanud Parder. «Olen pärit maalt, seal on igasugused söödikud tavalised. Aga linnas, südapäeval ja päikese käes, ei oska sellist asja oodata.»

Et maal on vereimejate terror tõesti veel karmim, tuletas endale äsja meelde Tartu linnavalitsuse haljastusspetsialist Inga Kiudorf, käies teisipäeva õhtul Võrumaal Verijärvel vanematekodus muru niitmas.

«Oli selline hullumaja, et seisma ei saanud kordagi jääda, ammugi, et käed seisaksid,» kirjeldas Kiudorf. «Niitsin murutraktoriga ja kiire käiguga, nii et sääsed ei saanud mind eriti kätte. Aga mees rassis trimmeriga ja kannatas palju rohkem.»

Seisuvesi soodustab

Sääse-, habesääse- ja kihulaseparved on küll ühed iseloomulikumad Eesti suve tunnusmärgid, kuid putukateadlased nendivad, et tavaliselt ei tule neid lühikese ajaga nii palju, nagu on tulnud viimaste päevadega.

«Kahtlemata on väljalennu efekti võimendanud see, et pärast üsna pikka jahedat läks päris soojaks,» leidis entomoloog ja looduspiltnik Urmas Tartes. «Tänavu meeldib sääskedele kahtlemata ka see, et seisuvett on palju ja kasvutingimused vastseile ideaalsed.»

Läinud talv oli sääse- ja kihulasemunade ning emaste sääskede talvitumiseks Tartese sõnul pigem soodne kui ebasoodne. Esiteks ei püsinud pakane pikalt väga krõbe, teiseks oli lumikate kohati nii paks, et paiguti maapind üle mõne sentimeetri sügavuselt ei külmunudki.

«Sääsemune, mis olid jäetud veekogude servadesse, pakane ei heidutanud, sest külm nendeni ei jõudnud,» selgitas Tartes.

Entomoloog Jaan Luig meenutas, et esimesed pistesääsed olid Tartus lendlemas juba paar nädalat tagasi. Samas ei kohanud Luig ainsatki vereimejat poolteist nädalat tagasi Alam-Pedja looduskaitsealal Kirna matkarajal, kus suviti õhk neist paksuks muutub.

Luigi hinnangul on erinevus seletatav sellega, et linnas kipub õhutemperatuur olema paar kraadi kõrgem kui maal juba ainuüksi soojust hästi salvestavate kivi- ja betoonpindade rohkuse tõttu. Seetõttu on kõik lombid, basseinid ja aianurka seatud veetünnid putukavastsete arenemiseks varem valmis.

Urmas Tartese sõnul kulub sääse- ja kihulasemunade arenemiseks lendavateks tüütusteks nädal või pisut kauem. Kui ilm keerab jahedamaks, areng aeglustub.

«Kõik avatud veeanumad, kus vesi seisab kauem kui nädala, on ideaalsed vastsete arenemise kohad,» sedastas Tartes. «Veenõude tühjendamine või vee väljavahetamine mõne päeva tagant aitab seega paljunemist vähendada.»

Vereimejaist putukatele sobivad paljunemiseks ka kodutiigid. Sealt areneb aga neid seda vähem, mida mitmekesisem ja looduslähedasem on elustik. Näiteks lasevad sääsevastseil hea maitsta kalad ja ujurid, tähendas Tartes.

Veekogude lähistele või võserikku uitama minnes soovitavad nii Luig kui Tartes mõelda eeskätt riietusele – mida vähem paljast nahka, seda muretum.

Tõrjevahendeid putukateadlased kuigi varmalt ei propageeri, andes nõu talitada igaühel oma tunde järgi või lihtsalt söödikutega harjuda.

«Mina olen põhiliselt kasutanud maakodus suitsuspiraale, need mõjuvad päris hästi,» nentis Urmas Tartes. «Aga suur vehkimine pole küll mõistlik, see annab sääskedele hoopis signaali, et siit saab süüa.»

Jaan Luig nentis, et võrreldes sääskedega on kihulased ja habesääsed märksa tülikamad. Paljud neist armastavad ronida parda või sokkigi, jättes nahale mürgisest süljest sügeleva hakkava punetava sõõri.

Ravi enneta tõrjega

Nahaarst Lilian Luiksaar soovitab soojalt ennetada hammustuskohtade sügelust ja punetust laias valikus müüdavate tõrjevahenditega. «Mina kasutan ja näen, et sellest on abi. Alati on mõistlikum hammustust vältida kui hiljem ravida,» sõnas Luiksaar.

Apteegist saadavaist retseptita ravimeist, mis ärritust leevendavad, soovitas Luiksaar kummelit ja saialille sisaldavat aerosooli Zincospray.

Tagasi üles