Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2014/01/03/2731768t1hd215.jpg)
Pühapäeval möödub 170 aastat esimesest ballist Jõgevamaal Kuremaal asuvas lossis, selle korraldas toonane mõisahärra Alexander von Oettingen. Väärikat sündmust tähistab loss taas balliga.
Esimese balliga tähistati 1844. aasta 5. jaanuaril vastvalminud lossis Alexander von Oettingeni ja tema abikaasa Helene hõbepulmi, rääkis sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus juhatuse liige Annika Tagaküla. Koduloolase ja kunagise Kuremaa tehnikumi õppedirektori Paul Orava sõnul Kuremaa loss ka õnnistati 5. jaanuari hõbepulmapeol.
Toonasest peost ei ole säilinud kuigi palju mälestusi ning laupäeva õhtul algav üritus ei püüa taastada ajastu hõngu. Tuleb ilus soliidne ball, kuhu on kutsutud palju inimesi Jõgevamaalt ja kaugemaltki. Osaleda saavad kõik teisedki, kes soovivad tantsida ja meelt lahutada.
Hiibuse šaržid
Laupäeva õhtul kell 19 algaval ballil saab nautida etteasteid lossi kahe korruse ruumides. Teiste seas saab kuulata Põltsamaa muusiku Vaike Hannuse laulu ning keerutada jalga ansambli Kaabu pillimängu järgi.
Esinevad võistlustantsijad ja üllatuskülalised. Soovijad saavad lasta end jäädvustada šaržimeistril Hugo Hiibusel.
Tagaküla kinnitusel pole Kuremaa loss laulu ja tantsu kantsiks mitte üksnes balli ajal, vaid seal käivad koos kohalikud muusikud ja tantsurühm. Loss on koduks kohalikule kultuuriseltsile Jensel, mida juhib staažikas kultuuritöötaja ja mitmete muusikakollektiivide juhendaja Vello Pütsep. Lossis korraldatakse maakondlikke, üle-eestilisi ja rahvusvahelisi konverentse, pidulikke vastuvõtte, kultuurisündmusi, perekondlikke koosviibimisi jm.
Kuremaa loss on üle elanud paremaid, aga ka keerulisemaid aegu. Viimane Oettingeni nime kandnud mõisnik lahkus sealt 1918. aastal. Aasta hiljem loss riigistati. Sealt edasi oli hoone kasutuses riigiasutusena ning hiljem koolimajana.
Õppetöö algas seal 1920. aasta 17. jaanuaril. Sellest ajast kuni 2004.aastani oli loss mitmesuguste nimetuste all tegutsenud õppeasutuste pea- ja õppehooneks.
Otsitakse remondiraha
Viimasel ajal rohkem konverentside ja vastuvõttude paigana tuntud lossi soovib Jõgeva vallale kuuluv sihtasutus tasapisi edasi arendada. Suurim soov on Tagaküla kinnitusel remontida väärika hoone ülemise korruse toad selliseks, et seal saaks pakkuda majutust. Ööbimiseks sobilikke tube võiks tulevikus olla kaheksa kuni kümme, märkis Tagaküla.
Sihtasutus plaanib korda teha veel lossi keldris asuva suure köögi. Seda silmas pidades otsitakse ka firmat, kes sooviks toitlustada lossis korraldatavaid üritusi ning tulevikus hotelli külastajaid.
Kuremaa loss
• Lossi lasi ehitada Alexander von Oettingen aastatel 1837–1843 Tartu arhitekti E. J. T. Straussi projekti järgi.
• Praegu kuulub loss Jõgeva vallale ja seal korraldatakse mitmesuguseid üritusi. Hoones asub ka Kuremaa põllumajanduskooli ajalugu tutvustav muuseumituba.
Allikas: kuremaa.eu