/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2014/01/01/2727210t1h5558.jpg)
Äksi koguduse õpetaja Esa Luukkala arvates võib 2014. aasta olla Eesti luteri kiriku tulevikku määrav, sest valitakse uus peapiiskop, kellest võib sõltuda homoliitude seadmine samale pulgale mehe-naise abieluga.
Äksi pastor taunib piibli lammutamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuue lapse isa Luukkala on veendunud, et Rootsi ja Taani luterlik kirik kaldusid samasoolisi laulatama asudes väärale rajale. Kui sel moel tahaks näidata oma liberaalsust ka Eesti luteri kirik, oleks see Luukkala arvates otsene kaasajooks ristikiriku vundamendi lammutajatega.
«Abielu on liit mehe ja naise vahel,» rõhutab Esa Luukkala ning tsiteerib piiblist kirjakohta, mis käsitleb homoseksuaalsust Jumala karistusena. «Ma soovin meile peapiiskoppi, kes kinnitab, et piibel on jumalasõna ja me peame sellest kinni hoidma, isegi kui see ei lähe kokku valitseva ideoloogia ja mõtteviisiga.»
Põhjamaade halb eeskuju
Luukkala toonitab, et 2014. aastal pensionile jääv praegune Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku pea Andres Põder on hoidnud kindlameelselt õiget joont. Kes võiks saada Põdra asemele, pole Luukkala sõnul veel elavalt arutlusel. Õieti, väidab Luukkala, ei räägita nimedest kirikuringkonnis veel üldse.
Esa Luukkala rõhutab, et talle ei meeldi maalida vaenlaste pilte, kuid väidab samas, et Põhjamaades on jumalasulaseid, kes on keeldunud ühiskonna survel oma põhimõtteid revideerimast, sunnitud tööle perifeeriasse. Nende arvamust ei arvestata.
«Usun, et Euroopas tuleb aeg, kui õpetajaid, kes pole nõus osa jumalasõnast kõrvale heitma ja muganduma, hakatakse taga kiusama,» ennustab Luukkala. «Eestis võetakse eeskuju Põhjamaadest, aga Põhjamaad annavad selles asjas halba eeskuju.»
39-aastane Esa Luukkala asus Äksi Andrease koguduse hingekarjaseks 2010. aasta kevadel. Ehkki jõululaupäeval oli Äksis jumalateenistusel umbes kolmsada inimest, on koguduse igapäevaelu hoopis teine: ligi viiskümmend liikmeannetuse teinut, kellest regulaarselt käib jumalateenistustel paarkümmend.
«Jeesus ütleb, et kus kaks või kolm on tulnud kokku minu nimel, seal olen mina nende keskel,» ei soostu Luukkala kuidagi tunnistama, et paarkümmend inimest on vähe. Ammugi ei anna ta mõista, nagu võtaks kirikuliste nappus talt tahte teenida kogudust ja Jumalat täie jõuga edasi.
«See, mis toimub Eesti kogudustes, toimub kogu Euroopas – kirikus käijaid jääb järjest vähemaks,» sedastab Luukkala. «Aga see, et Eesti väikesed maakogudused on elus ja töötavad, on Jumala ime.»
Ju see ime annabki Esa Luukkalale jõudu ujuda vastuvoolu, nagu paljud teised Eesti kirikuõpetajad. Järjekindlalt täiskasvanuid kirikusse tulema julgustades. Jonnakalt lootes, et vähestest perepiiblitundides käivatest lastest kasvavad kunagi uued koguduseliikmed.
«Kuni Äksis on kogudus, kes käib koos, on kirikuõpetaja tööl mõte,» leiab Luukkala. «Mina ei masendu sellest, kui inimesi käib vähe. Ka Jeesuse enda elus oli periood, kui tal oli tuhandeid järgijaid, kuid lõpuks jäi ainult kaksteist jüngrit.»
Luukkala lisab, et kirikul on olnud ennegi mõõnajärgseid ärkamisaegu ja küllap tuleb neid veel. «Aga see ei pruugi juhtuda minu eluajal,» nendib Luukkala. «Paraku ei saa tulevikku ennustada. Kui me aga külvame inimeste südameisse jumalasõna seemet, saame uskuda, et see ei tule tühjalt tagasi. Mõni tera võrsubki hiljem.»
Rahvusvaheline mees
Esa Luukkala abikaasa on eestlanna ning tema eesti keel laitmatu. Ta ütleb, et Eesti on tema õige paik ning uitmõtteid, ammugi tõsist plaani tagasi Soome elama minna tal pole. Osalt ehk seetõttu, et kuigi Soome on Luukkala sünnimaa, on ta elanud seal vaid umbes veerandi oma senisest elust.
Isa ja ema misjonitöö viis Luukkala lapsepõlves kolmel korral, kokku kümneks aastaks, Taiwani saarele. 22-aastasena astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, diplomini jõudis aga Norras ja alustas Põhja-Norra maakoguduses ka oma õpetajateed.
Eestisse tõi Luukkala pärast kümmet Norra aastat eelkõige seesama, mis viis vanemad enam kui 35 aastat tagasi esimest korda Taiwani: soov teha misjonitööd.
2014. aastalt loodab Esa Luukkala, et kas või üks uus inimene leiab Äksi koguduse kaudu tee Jumala juurde.
Ikka remondi ootel
Nagu enamiku Eesti maakirikutega, pole ka Äksi kirikuhoonega asjad kaugeltki korras. Põhiosas juba Pätsi ajast pärinev plekk-katus on auke täis, millest annavad kirikusaalis tunnistust hallitavad ja kobrutavad seinad. Paar aastat tagasi sai remonditud Äksi kiriku vihmaveetorustik, kuid katuse vahetusele koguduse hammas peale ei hakka.
Luukkala sõnul on koguduse remondifondi laekunud annetustena 10 800 eurot, millest tervelt 10 000 eurot on vaid ühe lahke inimese panus. Katus maksaks aga vähemalt paarsada tuhat eurot.
«Millal katuse remont võimalikuks saab, on võimatu öelda, aga tuleval aastal ilmselt küll mitte,» kahetseb Luukkala.»