Õige talv tuleb tänavu kuskil mujal kui Eestis

Pikaajalisi ilmaprognoose tegevale Tartu ülikooli keskkonnafüüsikule Marko Kaasikule porine väheste soojakraadidega talv ei istu. Talle meeldib kontinentaalne kliima ehk püsiva külmaga talv ning kiire üleminek sügisest talve ja talvest kevadesse.

FOTO: Margus Ansu

Vihmavari polnud pikaajalisi ilmaprognoose tegeva keskkonnafüüsiku Marko Kaasiku käes esmaspäeval, 30. detsembril liialdus: hommikul ladistas vihma, keskpäeval pildistasid tartlased kesklinnas vikerkaart. Kas nüüd nii jääbki?

Päris nii siiski ei jää, juba vana aasta viimasel päeval oli õhk meil veidi jahedam.

«Lähemal kahel nädalal on õhutemperatuur kord natuke alla nulli ja kord jälle natuke üle nulli,» ütles Tartu ülikooli keskkonnafüüsik Marko Kaasik, kes on teinud aastaid pikaajalisi ilmaprognoose, hoolimata sellest, et nii võib väga kergelt sattuda üldsuse pideva pahameele alla.

Pikaajalised ilmaprognoosid ongi väga ebakindlad, kuid mitte kasutud, tõdes Marko Kaasik.

«Minu «julgus» tuleb sellest, et ilma prognoosimine pole mu põhitöö, kuid mul on selleks erialane ettevalmistus,» lisas ta. «Tegelen õhusaaste leviku mudelite arendamisega. See teema on tihedalt seotud ilmaprognoosi mudelitega, mistõttu mul tuleb kogu aeg ilmaga kursis olla.»

On ka varem olnud

Nii ongi Marko Kaasik eesseisvate kuude ilmaga kursis. «Paistab, et õiget talve tänavu ei tule,» ütles ta. «Juba sügisest peale on USA ilmateenistus näidanud meile soojapoolset talve.»

Pehme talv tähendab sedagi, et lumikate pole püsiv. «Kagu-Eesti kõrgustikele ja ehk ka Kirde-Eestisse lumi ilmselt tuleb. Kogu Eestis küll püsivat lumikatet ei tule, või kui tuleb, siis kevade poole.»

Muide, midagi sellist oli meil ka ilmavaatluste ajaloo kõige soojemal, 2007/2008. aasta musta maaga talvel, mille ootamatuks lõpuks oli 26. märtsil maha sadanud väga paks lumi.

Tänavu on meil lumelootust uue aasta esimesel nädalavahetusel.

Esmaspäeval avaldas Marko Kaasik täpsustatud pikaajalise ilmaprognoosi ja selle järgi on oodata tavalisest pehmemat ja üsna keskmise sajuhulgaga jaanuari. Ida-Eestis peaks lumikate siiski välja kujunema, saartel ning rannikul vaheldub sula ja külm. Võivad jätkuda tormised ilmad lörtsi, lume ja tuisuga, Lääne-Eestis ajuti vihmaga.

Kas maraton tuleb?

Ka veebruar tõotab tulla pehmepoolne ja sajusevõitu. Kas see võib tähendada, et 16. veebruaril jääb Tartu suusamaraton ära?

«Seda võib öelda kümme päeva enne maratoni,» vastas Marko Kaasik. «Aga tänavune maraton tuleb korraldajatele raske, sest kui lund on, siis on seda vähe ja pikale rajale tuleb lund juurde teha või kaugemalt juurde vedada.»

Kuigi jaanuar-veebruar peaksid olema tavalisest pehmema ilmaga, pole välistatud ka lühiajaline külmalaine. Üksikut külmalainet aga rohkem kui kaheks nädalaks prognoosida ei saa.

Varajane kevad

Oodatavalt tuleb märts tavalisest pilvisem, esimene pool veel küllaltki talvine, kuid mitte kärekülm.

Aprilliks on oodata tavalisest veidi soojemat keskmise sajuhulgaga ilma.

Praeguse prognoosi järgi tähendab see varajast kevadet. «Sooja talve järel algab kevad tavaliselt vara,» selgitas Marko Kaasik.

«Kui talve algus on pehme, siis koguneb vähe lund ja see sulab kevadel kiiresti. Ka merel pole siis õiget jääd, mis oma jahutava mõjuga pikendaks talve. Seega ei ole pikk talv sel aastal tõenäoline,» lisas ta.

Kuid ilm on muutlik ja on olnud erandeid: näiteks 1998/1999. aasta pehme talvealguse järel tulid veebruaris suured lumesajud, mis tähendas hilist kevadet ja korralikku suurvett.

Kui mais teevad jätkuvalt ilma varajase kevade toonud madalrõhkkonnad, siis ootab meid üsna vilu lehekuu.

Kas sooja talve järel tuleb ka soe suvi, on veel vara prognoosida, looduses pole pikaajaliseks ilmaennustuseks toimivaid märke.

«Taimed ja loomad reageerivad viimaste kuude ilmale ja see võimaldab ilma ennustada niivõrd, kuivõrd tuleviku ilm on seotud mineviku ilmaga,» ütles ülikooli keskkonnafüüsik Marko Kaasik. «Aga see seos on nõrk.»


Prognoos kui puhas matemaatika

• Tartu ülikooli füüsikainstituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik (47) on pikaajalisi ilmaprognoose teinud 1990. aastate lõpust. Tema prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet.

• Prognoosid valmivad mudelarvutuste põhjal, mida maailma keskused avaldavad internetis. Need on «toorikud», mille interpreteerimiseks on vaja erialaseid teadmisi. Marko Kaasik lähtub põhiliselt NOAA ehk USA ilmateenistuse kuue kuu ülemaailmsetest prognooskaartidest, mida avaldatakse regulaarselt veebis. Need on arvutuslikud prognoosid, tehtud atmosfääri ja maailmamere ühendmudeliga. Euroopa prognoosikeskus, mille andmeid kasutab Eesti ilmateenistus, teeb sama, kuid ei avalikusta «toorikuid». Pika prognoosi ennustusjõud on viimasel aastakümnel paranenud, kuid jääb nädala prognoosi omast veel kaugele maha.

• Ühe-kahe nädala ilmaprognoos arvutatakse välja sõna otseses mõttes, see on üks arvutusmahukamaid ülesandeid üldse, milleks vajatakse maailma võimsaimaid arvuteid. Pikema aja peale nii arvutada ei saa, sest sellise prognoosi tegemise ajal ei ole ilm enam määratud atmosfääri algseisundiga. Ammust ajast on püütud lähikuude ilma prognoosida varasemate aastate põhjal (kui oli niisugune ilm, siis järgnes naasugune), kuid nii on ennustusjõud nõrk, sest võimalikke ilmamustreid ja järgnevusi on väga palju. Nüüd on mõningast edu saavutatud atmosfääri ja maailmamere ühendmudelitega – ookean on tohutu soojuse salvestaja, mis toimib palju pikemas ajamastaabis kui atmosfäär.

Allikas: Marko Kaasik

Tagasi üles
Back