Vambola Paavo: peaasi, et kass hiiri püüab

Vambola Paavo

FOTO: Pm

Tartu häda on see, et Emajõe kaldal pole välja arendatud elektritransporti. Linlane ja külalised peavad oma käikusid sättima ikka busside järgi. Nendeta ei saa läbi ka autoomanik: kui auto on paranduses, peab tööle jõudmiseks lootma kas taksole või ikkagi bussidele.


On teada-tuntud tõde, et tähtis pole kassi värv, peaasi, et ta hiiri püüab.

Mõni aeg tagasi paelusid lehes tähelepanu noorte kunstnike disainitud värvilised bussid. Nüüdseks on kavand välja valitud ja värvilahendus kinnitatud – punane valgete triipudega. Ametnikud ja volikogulased on neist nii sisse võetud, et haaraksid kohe värvipritsid.  

Aasta enne uue vedaja tulekut ei näe põhjust pseudoga tegelemiseks, samas kui lahendamist vajavad mitmed teised pakilised asjad.

Kallis lõbu

Bussifirma peab Tartu liinivõrgu puhul arvestama ligi 60 bussiga, iga päev sõidab liinidel ligi poolsada ühissõidukit. Kõigi nende ülevärvimine nõuaks mitu miljonit krooni. Kes selle lõbu kinni maksab?

Erafirma pole kulukast lisategevusest huvitatud. Kui kunstiharrastused ja ilumeel makstakse kinni linna rahakotist, on tegemist maksumaksja raha laristamisega.

Kui tuleb uus hange ja uus operaator, kirjutatakse hankesse loodetavasti sisse ka ühissõiduki värvid. Bussidele, mis tulevad otse konveierilt, on valmistajalt võimalik värvilahendus tellida. Seegi on lisateenus ning nõuab raha.

Kokkuvõttes maksab meelisvärvid kinni sõitja, mis tähendab omakorda pileti kallinemist. Usun, et enamikku sõitjaid ei häiri busside värv. Hoopis olulisem on, et sõiduk püsiks graafikus, peatustes oleksid nähtaval sõiduplaanid, juht näeks rooli taga viisakas välja ning oleks sõbralik.

Tõsi, sõbralik on meie ülimalt närvilises liikluses raske olla. Alati leidub neid, kes on rahulolematud, püüa, kuidas tahad. Küll sõidab buss peatusest välja liialt suure kiirendusega või pidurdab ootamatult. Linnaliiklus ongi täis ootamatusi: keegi keerab 12-meetrisele või pikemale bussile ootamatult ette või reastub lohakalt ümber ja vaesel sohvril ei jäägi muud üle kui otsasõidu vältimiseks ootamatult pidurdada.

Muutust on vaja

Linnavõimul on tõsine plaan minna suvele vastu liinide sõiduplaanide ning marsruutide muutmisega. Enne uut hanget paisatakse sisuliselt kõik pea peale! Võib arvata, et ikka ei olda rahul, sest inimene on harjunud olemasolevaga, millegi ümbertegemine tekitab ainult segadust.

Olemasolev liinivõrk vajab hoopis uute, märksa kiiremate marsruutide lisamist. Osa linnajagusid, näiteks Tähtvere, ootab senisest suuremat ühtsesse võrku integreerimist.
Sagedamini võiksid bussid liikuda mööda suuremaid artertänavaid, kust omakorda hargneksid radiaalselt ülejäänud liinid Tammelinna või Supilinna. Käigus oleksid kuni 20-kohalised bussid. Tekiksid suuremad ümberistumiskohad ja rakenduks etteveosüsteem.

Linnas võiks olla 3-4 kiiremat pendelliini linnajagude ühendamiseks. Rohkem Tartu-suurune kooslus ei vaja. Praegune olukord soosib igale väiksemale tänavajupile bussiga saamist ja tulemuseks on lõputu siira-säära kolistamine ja ajakadu.

Kui 1. juulil 2011 peaks tulema uus vedaja, on liinide reformimisel jumet, enne seda tuleks teha põhjalik sõitjate loendus, et oleks teada, millisel kellaajal kui palju rahvast ühes või teises suunas liigub, kuhu on vaja panna busse lisaks või neid hoopis ära võtta.

Tähelepanu Tähtverele

Tähtveres asuvad Tartu Näitused toidavad oma messidega linna ja annavad tööd siinsetele hotellidele ning toitlustuskohtadele. Ometi on messikeskus kui linna üks oluline külastuskoht bussiliikluse koha pealt unustatud paik. Külastajalt nõuab siia saamine ettevõtlikkust.

Suvest jõustuva muudatuse kohaselt kaob liin nr 6. Klientidele on raske seletada, et Tartu bussiliiklus on puudulik ja nii tähtis värav nagu vaksal on muudetud umbteeks. Inimestele, kes pole aastakümneid Tartus käinud, peab visalt seletama: omaaegsed liinid 5 ja 12 ei läbi enam ammu raudteejaama.

Tähtvere piirkond vajab paremat ligipääsu. Laululaval peetakse suvetuure ja antakse galakontserte, püsima jääb näituste ja messide koht. Maaülikool ja mitmed teised piirkonna asutused vajavad tänapäevaseid ühendusi. Kaaluda võiks kesklinna ja loomakliiniku vahel kiiremate ja parema manööverdamisega väikebusside kasutamist.

Esialgu võiksid need katseliselt olla käigus hommikusel ja õhtusel tipptunnil.

Mõelda võiks kesklinna läbivale ekspressliinile EMÜ loomakliinikust Tarbuse juurde. Üks kiirem liin võiks tulevikus Tähtverest kulgeda vaksali kaudu Võru tänava lõppu. Praegu ei pääse kodanik ühestki linnajaost raudteejaama.

Edelaraudtee on lubanud tihendada riigisisest rongiliiklust ja rahvusvahelinegi rongiühendus pole utoopia. Avalikkusele pole räägitud, et 1. juulist 2011, kui valmib Koidula piirijaam, suunatakse praegu Narva kaudu liikuv Moskva kiirrong sõitma Tartu ja Pihkva kaudu.

Euroopa Liidu komisjon survestab Balti riikide valitsusi avama kolme Balti riiki ühendavat rongiühendust. Selle taustal tõuseb ka Tähtvere piirkonna osatähtsus.
Mulle ei ole oluline, millist värvi on kass (buss), tähtis on, et linnatransport töötaks häireteta, oleks tänapäevane ja teeniks sõitjate huve. Polegi vist palju soovitud.

Tagasi üles