Aasta teo tiitli tõi suur tee-ehitus

Tartu teo tiitli koos Kristiina Uslari teosega «Endless» andis Tartu raekoja saalis maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juhile Janar Taalile (paremal) ja Tartu linnamajanduse osakonna asejuhatajale Andres Poolile kätte Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. Foto: Margus Ansu

Tartu aasta teo hääletusel läks enam kui veerand häältest põhjalikult ümber ehitatud Tartu ringteele, kus on nüüd uus, vanast raudteeületuskohast turvalisem Postimaja liiklussõlm. Edumaa järgmise kandidaadi ees oli suur.

Tänavuse Tartu aasta teo aunimetuse pälvis Lääneringtee ja Idaringtee esimese etapi valmimine.

Auväärse tiitli ja klaasikunstnik Kristiina Uslari teose «Endless» võtsid eile Tartu raekoja saalis vastu Nordeconi juhatuse liige Erkki Suurorg, maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal ning Tartu linna esindajana linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool.

Ühtekokku andsid tartlased konkursil 6060 häält, võitjale läks neist 1685.

Suurorg ja Taal nentisid, et võit tuli üllatusena. «Ma ei ütleks, et see tiitel oli etteaimatav. Eriti kui vaadata, kes olid konkurendid,» lausus Suurorg. Ta pidas tartlastelt saadud tunnustust väga suureks saavutuseks.

Nordecon oli valminud Ida- ja Lääneringtee ehitaja ning Idaringtee projekteerija. «Eks seda keerulist insenertehnilist osa oli üsna palju, aga ma usun, et saime sellega hästi hakkama,» ütles Suurorg.

Novembri lõpus avatud liiklussõlm koosneb kolmest viaduktist, mitmest rambist ja ringteest ning kogujateedest.

«Eks me kartsime küll seda ehitust, sest algne projekt ei olnud väga tugev. Hankeprotsess oli ka suhteliselt raske ja kartsime, et ka ehitus tuleb valuline, aga õnneks saime kõik probleemid lahendatud,» lisas Lääneringtee tellija esindaja Taal.

Valminud teelõigud ja liiklusskeemid võiks rahuldada Tartu linna vajaduse vähemalt järgmiseks kolmekümneks aastaks. «Ma julgen küll nii arvata. Ei välista, et mingeid lõike tuleb kunagi ümber teha, aga see on kauge tulevik,» lausus Taal.

Andres Pool ütles, et palju sõltub sellest, kui kiiresti kasvab linn ja liiklus. «Praegu võib see tunduda liiga uhke ja suurejooneline, aga kaheksakümnendatel küsiti ka Sõpruse silla kohta, et kellele on nii suurt vaja. Praegu on sild kasutuse tipul,» märkis ta.

Aasta teo tiitel tähendab linnale aga Pooli sõnul tunnustust. «See on meile tagasiside, mis näitab selle vajalikkust,» lausus Pool. Ta kinnitas, et siiani on linlased uue liiklussõlme hästi vastu võtnud. «Tundub küll, et hästi. Seesama tiitel näitab juba seda ning negatiivset infot pole meil palju olnud.»

Linnapea Urmas Kruuse ütles raekojas auhindade kätteandmise eel, et vahel tundub talle, et tartlased on majausku ja kui räägitakse kultuurist, haarab käsi kohe kellu järele.

Tõesti oli ka sellel aastal nominentide hulgas mitu ehitist.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli märkis, et temale meeldib väga korrastatud jõeäär Ülejõe pargis, kus nüüd on betoonist vaateplatvorm. See oli üks esiletõstetud kordaminekuid. «Enne oli paras songermaa, aga nüüd on kenasti korras,» sõnas ta.

Kopli ütles veel, et tal teeb südame soojaks, et tartlased aasta tegu hääletades tunnustasid kõrgelt tudengisatelliidi ESTCube-1 orbiidile lennutamist, mille eest satelliidiprojekti eestvedaja Mart Noorma pälvis Postimehelt aasta inimese tiitli.

Kopli meelest on tore ka see, et tunnustamist leidis Peetri kooli taasavamine, sest erakoole ei asutata kuigi sageli. Ning tervele Eestile on tähtis vehkleja Julia Beljajeva maailmameistritiitel.

Nii et betooni kõrval märkasid tartlased muudki tunnustamisväärset.

Ootamatu tulemus

Tudengisatelliit oli eilseks olnud orbiidil 237 päeva. «See on iga päev andnud meie tudengitele andmeid, mille baasil saame paremini aru, kuidas meie ehitatud süsteemid kosmoses töötavad, ja see ongi kõige suurem väärtus. Meil on oma kosmoselabor, kus üliõpilased saavad teha katseid, ja see on erakordne,» sõnas Noor­ma.

ESTCube-1 viidi kanderaketiga Maa orbiidile tänavu 7. mail ning on Eesti esimene satelliit. Tema orbiidi kõrgus maapinnast on umbes 650 kilomeetrit ja kiirus 7,46 kilomeetrit sekundis. Satelliit peaks töötama vähemalt kaks aastat. Noorma sõnul on alustatud juba uue satelliidi ettevalmistustöid.

«Kogu ESTCube’i tegevus on algusest peale olnud seotud noorte innustamise ja inspireerimisega. Me alustasime kohe sihipärast tööd rahvahulkadega ja püüdsime meedia tähelepanu, et jõuda noorteni. See oligi meie plaan, aga et see kukub välja nii hästi, ei osanud unistadagi,» rääkis Noorma.

Ainukese spordisaavutusena hääletasid tartlased tänavu aasta tegude hulka vehkleja Julia Beljajeva maailmameistritiitli. Ta võitis selle 21-aastasena augustis Budapestis.

Koos oma treeneri Natalja Kotovaga austamisüritusel viibinud Beljajeva ütles, et on nüüdseks juba tavapärases elurütmis tagasi ning tähthetke ta unes ei näe. «Sellest on palju aega juba möödas ja tavaline elu on taastunud,» sõnas ta.

Tiitlivõiduga on Beljajeva sõnul kaasnenud väga palju tähelepanu. «Mul on ka varem olnud võite, aga nüüd on tähelepanu olnud palju rohkem. Ma ei saa öelda, et olen sellest väsinud, aga mulle ei meeldi liigne tähelepanu,» sõnas ta tagasihoidlikult. Ta kinnitas, et tema elu pole kuldmedali võidu järel palju muutunud.

Kultuurisündmustest valiti kümne olulisema teo hulka linnafestival UIT ning augustis peetud öölaulupidu «Järjepidevus».

Viimane oli Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert, mis tõi 19. augusti õhtul Tartu lauluväljakule umbes 20 000 inimest. Laulupidu tähistas ka 25 aasta möödumist Tartu X muusikapäevadest, kus esimest korda kõlasid Alo Mat­tiiseni viis isamaalist laulu.

Tasuta suurkontserdi korraldaja Margus Kasterpalu ütles, et kohale tulnud rahvahulk oli üllatus tallegi. Tema sõnul näitas üritus sedagi, kui hinnatundlik on Eesti inimene: «Ma arvan, et sinna platsile tuli väga palju ka neid, kes tegelikult sellise kontserdi piletit endale lubada ei saa.»

Õige mitu tunnustuse pälvinud tegu on toonud suurt rõõmu lastele.

Tartu keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruus­maa ütles, et on väga tore, et tartlased on pidanud tähtsaks Tartu loodusmaja valmimist. Loodusharidusega ja loodusmaja tegevusega seotud inimesed on seda maja oodanud juba 60 aastat.

«See maja on olnud väga oodatud,» sõnas Ruusmaa. «Kogu selle aja jooksul on laste kooliväline loodushariduslik tegevus liikunud mööda linna rendipindadel, küll katusealustes tubades ja remontimata ruumides. See maja väärtustab loodusharidust laiemalt.»

Loodusmajas käib huvikoolis 650 last, aga majas on palju keskkonnateemalisi üritusi, see on tihedas kasutuses.

Peale selle on kiiresti võetud omaks loodusmaja korrastatud park, kuhu kohe tulid mängima lapsed ning jalutama täiskasvanud.

Veel sai tunnustust lastekodu Käopesa kolme uue peremaja valmimine. Lastekodu juhataja Sirli Peterson ütles, et laste siiras rõõm oma toast korvab selle, et mõni asi veel päris korralikult ei tööta, aga see ongi uue maja puhul paratamatu.

Peremajad ehitanud firma Bauschmidt objektijuht Mikk Lend ütles, et ehitusliku poole pealt peremajad proovikivi nii väga ei olnudki, aga tulevased elanikud olid kogu aeg ümberringi ja see pani eriti pingutama. Laste rõõm paistis avamisüritusel ja on paistnud ka hiljem, kui on olnud tarvis peremajades käia.

«See on olnud pingutust väärt. Tavaobjektidel sellist tagasisidet ei saa,» ütles Lend.

Väike avanss

Tartlaste poolehoiu pälvinud linnaliinibusside reaalaja­infosüsteem ei ole siiani lõpuni valmis.

Tartu linnavalitsuse infotehnoloogia teenistuse arendusjuht Kalev Pullonen lausus, et eks see tunnustus on natuke avansiks, aga ju siis on seda inimestele ikka vaja olnud.

«Eks ta põhiosas töötab. Aga on nüansse, mida on vaja parandada. Vastu võetud tööd veel ei ole,» ütles Pullonen. «See ei ole ostetud valmistoode.»

Süsteemi loonud firma G4S osakonnajuhataja Priit Orasson lausus, et see projekt oli põnev, süsteem tehniliselt väga huvitav ja see on kohe-kohe finišis.

10 + 10 auhinda

• Tartu aasta teo kandidaatidele oma hääle andnute seast loosisid Postimees ja Tartu linnavalitsus kümme meenevõitjat.

• Linnavalitsuse meene saavad Lauri Kasak, Signe Maasing, Viljar Valder, Kadi Kukk, Maris Vilms, Merili Kärner, Siim Saksing, Erika Renel, Jan-Eric Simson ja Erle Tüür.

• Postimehe meene saavad Merike Lillo, Terje Lihtsa, Ene Raudkats, Meeli Väljaots, Kersti Vahkal, Madis Pretke, Georg Sumberg, Jüri Pulles, Helle Nurm ja Gerli Mäe.  

• Meened saab kätte Tartu infokeskusest raekoja esimesel korrusel.
-----------------------------------------------------

Varasemad aasta teod

• 1998 Vanemuise kontserdimaja renoveerimine

• 1999 Jaani kiriku kiivritorni taastamine ning kirikukellad Peetrus ja Paulus

• 2000 TÜ/Delta korvpallimeeskonna Eesti meistri tiitel ja karikavõit

• 2001 Aura keskuse avamine

• 2002 Treffneri kooli renoveerimine

• 2003 Turusilla valmimine

• 2004 tunnelkollektori Kesklinna-2 käikuminek

• 2005 Jaani kiriku valmimine

• 2006 hansalodja Jõmmu vettelaskmine

• 2007 Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning Volga restorani avamine

• 2008 kliinikumi uute ravihoonete valmimine

• 2009 rahvusvaheline lennuliiklus Tartus

• 2010 kopsusiirdamine ülikooli kliinikumis dr Tanel Laisaare juhtimisel

• 2011 Ahhaa keskuse avamine

• 2012 vaksalihoone ootesaali valmimine