Kabina rahva keldrites kestab ikka sõjaseisukord

Kabina endises aiandusühistus Roos elavad naabrinaised Kristel Visk (vasakul) ja Zinaida Austa on kevadise uputuse pärast aiatöödest sundpuhkusel: maa on veel nii märg, et midagi maha panna ei saa, väike kartulipõld inimest ei kanna. Zinaida Austa osa lilli ja maitsetaimi mädanes vee all peenras lihtsalt ära. Foto: Sille Annuk

Kuigi Kabina endiste suvilakooperatiivide elamiste aedadest on seal aprillis põlvekõrguselt lainetanud vesi kadunud, pole rõõmustamiseks põhjust: keldrid upuvad ikka ja aiamaad inimest ei kanna.

«Ei teagi, millal aiavilja ja kartuli maha saab,» arutas Kabinas endises aiandusühistus Roos elav Zinaida Austa eile oma üleaedse Kristel Viskiga. «Maa on nii märg, et selle peale lihtsalt ei saa, vajub läbi! Tomatid on veninud juba nii pikaks, need lihtsalt pean kasvuhoonesse märja mulla sisse ära istutama.»

Pole ime, et maa Kabinas inimest ei kanna: aprillis lainetas seal kraavi pidi aedadesse ja õuedesse tunginud Emajõgi nii kõrgelt, et liikuma pidi kalamehekummikutega.

Keldrid on vees

Kristel Viski pere ei saanud 6. aprillist 4. maini kodus elada, sest vesi murdis majja. Uputuse tippajal oli tema elamises 13 sentimeetrit vett.

«Köögipõrand oli kummis, tapeedid põranda juurest lahti, kogu maja täitis soo lõhn,» kirjeldas Kristel Visk vaatepilti, mis avanes tema kodus pärast vee alanemist. «Igal pool oli väga kole, majas oli ju kolm nädalat vesi sees.»

Kristel Visk kütab ja tuulutab nüüd maja pidevalt, aga vesi on endiselt keldris. «Pumpame iga päev keldrist vett välja,» rääkis Zinaida Austa. «Aga seal nagu poisikene pissib – kogu aeg tuleb vett juurde. Keldrist oleks nagu sõda üle käinud: seal on vett üle minu pea, lauad ja purgid ujuvad.»

Kabina teise suvilakooperatiivi kahel tänaval lainetas aprillis samuti põlvekõrgune vesi. «Võidu tänava inimesed sõitsid siin tänavat pidi paadiga koju,» kirjeldas uputuse kõrgaega eile oma kodu lähedalt mööda voolava Emajõe ääres õngitsenud ja kindlustuseksperte oodanud Sergei Krasilnikov.

Uputus tegi palju kurja

Nüüd on endise suvilakooperatiivi kaks tänavat jälle veevabad, kuid suurveest tekkinud mured pole kadunud. «Uputus tegi meile väga palju kurja, olime nagu piiramisrõngas,» märkis Sergei Krasilnikov. «Keldrid on praegugi vett täis, inimesed ei saa keldrites olevatesse saunadesse. Põrandad on rikutud. Ja mis vesi võis veel vundamentidele teha, sellest ei taha mõeldagi.»

Tema kodu on kindlustatud. Aga teistel? «No siin on kuidas kellelgi,» kostis Sergei Krasilnikov. «Mõnel on kindlustatud, mõnel mitte.»

Kristel Viski kodu oli kahjuks kindlustatud sellises firmas, mis oleks hüvitanud vaid tormiga tekitatud üleujutuse kahjud. Nüüd on Visk kindlustanud kodu teises firmas.

Zinaida Austa pakkus, et jaanipäevaks võiks vesi tema kodu keldrist kadunud olla. Sergei Krasilnikov nii optimistlik polnud. «Ehk jõuludeks kaob ära,» ohkas ta.
 

Emajõgi alaneb väga aeglaselt

Tartust läbi voolav Emajõgi on endiselt kõrge: eile küündis veetaseme näit Atlantise vastas hüdroloogide mõõdulatil 243 sentimeetrit üle nulli. Seda on ligi meeter rohkem kui 18. mail tavaliselt.
«Ehk alles juuni alguses alaneb jõgi oma kallastesse,» ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloog Ene Randpuu.

Eelmisel nädalal kukkus veetase ööpäevas keskmiselt neli sentimeetrit, nädalavahetusel aga vaid sentimeetri ööpäevas. «Uskumatult kaua paneb Peipsi sel aastal vastu,» märkis Ene Randpuu. «Seal on vesi ikka nii kõrge ja sellepärast ei lange ka Emajõgi jõudsalt.»

Emajõe sellekevadise suurvee tipp-päeval, 16. aprillil ulatus veetase Tartus 331 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli. Pärast seda hakkas vesi väga aeglaselt alanema.
Emajõgi oli mullu 18. mail Tartus ligi meeter madalam ehk tol päeval küündis vesi siinkandis 142 sentimeetrit üle nulli. (TPM)