Laupäeval sulgus Tartu vana kaubamaja uks lõplikult

FOTO: Margus Ansu

Vana kaubamaja 20.12.1966–28.12.2013

Tartu kaubamaja avamine 20. detsembril 1966 oli väga rahvarohke. Ajaleht Edasi kirjutas, et kõik soovijad esimesel päeval sinna ei pääsenudki.

FOTO: Tartu Kaubamaja

«See hoone on oma aja ära elanud,» ütles Tartu Tarbijate Kooperatiivi haldusdirektor Tõnu Sooaru (pildil) ja kinnitas Tartu vana kaubamaja uksele sildi «Suletud». Ostjatel pole sinna laupäeva, 28. detsembri õhtust enam asja.

Aastaid Tartu Tarbijate Kooperatiivi (TTK) aseesimehena töötanud Tõnu Sooaru on 20. detsembril 1966 avatud vana kaubamajaga seotud 1965. aastast, kui temast sai hoone tellija, TTK vaneminsener. «Kaubamaja põhihoone aluseks võeti toonane nõukogude tüüpprojekt. Sarnaseid ehitisi kerkis siis palju,» meenutas Tõnu Sooaru. Seda tüüpprojekti kohandati arhitekt Uno Sisa projekti järgi ning kaubamajaga liideti tiibhoone.

«Algselt oli tiibhoone Turu tänavale avanev keldriosa mõeldud lillepoeks, tarbijate koope-ratiivide katusorganisatsioonil ETKVLil oli siis Jõhvis suur aiand,» rääkis Tõnu Sooaru. Aga viimasel hetkel hakkasid ülemused kahtlema, kas Jõhvi aiand ikka suudab nii suurt poodi lilledega pidevalt varustada, ja plaanid tehti ruttu ümber. Nii sündiski legendaarne restoran Tarvas, mille saaliosa kaunistuseks telliti kunstnik Elmar Kitselt seinapannoo. Tiibhoonesse mahtusid ka kohvik Santos ja majatarvete osakond, tarbijate kooperatiivi töötajate ruumid ja laod. Tiibhoone avati peamajast aasta varem, 1965. aasta lõpus.

Vana kaubamaja alustas letikaubandusega, ehitusbrigaad pani kolmel korrusel asunud osakondade lette kokku kolm kuud. Iseteenindus hakkas kaubamajas osakondade kaupa võimust võtma 1973. aastast.

«Avamispäeva hommikul oli ukse taga meeletu rahvamass, inimesi lasti jaokaupa sisse, sest muidu oleks letid ümber joostud,» tuletas Tõnu Sooaru meelde 1966. aasta 20. detsembri hommikut. «Kaupa oli siis palju, laod olid seda täis. Riiulid hakkasid tühjaks jääma 1970. aastate lõpus, totaalne defitsiidiaeg oli 1980. aastate lõpus.»

Nüüd on vana kaubamaja uks lõplikult kinni. «Päris pimedaks see maja kohe ei jää, kaupmehed hakkavad välja kolima,» ütles tarbijate koope-ratiivi juht Tarmo Punger. «Tuli kustutakse jaa-nuari keskel, siis peaks hoone tühi olema. Jaa-nuari lõpus hakatakse kaubamaja ümber aedu üles panema ning siis hakkavad lammutajad hoonet nurgast vaikselt krõbistama.»

Mai alguseks peaks vana kaubamaja asemel olema tühi plats, kus algab uue, palju-palju suurema kaubandus- ja vabaajakeskuse ehitus. Sinna on huvilistel asja juba 2015. aasta teises pooles.
-----------------------------------------------------------

• Tartu kesklinnas 1966. aastal valminud vana kaubamaja arhitekt on Uno Sisa. Aadressil Riia 2 asuva hoone rajas Tartu Tarbijate Kooperatiiv (TTK). Praegune omanik on uue keskuse arendust juhtiv TTK tütarettevõte TTK Investeeringud OÜ.

• Kõrgete akendega paneelhoone kolmekorruselises osas tegutses kaubamaja, mis avati teisipäeval, 20. detsembril 1966. Esimene direktor oli Heino Lindre. Kaubamajas oli alguses 105 müüjat ja kuus osakonda, TTKs oli töötajaid üle tuhande (maapoed, sööklad, restoranid, leivaautod). Kaubamaja mahutas korraga ligi 300 inimest, esimesel päeval kõik sinna ei pääsenud.

• Eesti NSVs oli kolm kaubandussüsteemi: riiklik, kooperatiivne ja kolhoosikaubandus. Riiklik kaubandus tegutses vaid suuremates linnades, riigi jaekaubakäibest moodustas see ligi kaks kolmandikku. Kooperatiivkaubandus toimis maal, asulates ja väiksemates linnades, suuremates linnades oli kooperatiivkaubandus esindatud ennekõike kaubamajadega. Kogu riigi jaekaubakäibest moodustas see ligi kolmandiku. Kolhoosikaubanduse väljundiks olid turud, kus müüdi kolhooside põllumajandussaaduste ülejääke. Seega olid riiklik ja kooperatiivikaubandus eraldiseisvad kaubandussüsteemid oma jaotus-ahelatega ning seetõttu oli ka kaubavalikus erinevusi. Kooperatiivkaubanduse katusorganisatsiooni  ETKVLi esinduspood oli Tallinna kaubamaja, mida varustati paremini. Sama kehtis ka Tartu kaubamaja puhul.

• Kaubamaja Emajõe-poolne tiibhoone valmis 1965. aastal, seal oli alumisel korrusel majatarvete kauplus ja kohvik Santos ning keldrikorrusel restoran Tarvas. Teisel korrusel asusid TTK töötajate kabinetid, keldrikorrusel olid peale Tarvase ka suured laod.

• 2005. aastal aastal kolis Tartu kaubamaja uude hoonesse teisel pool Riia tänavat. Pärast kolimist seisid vana kaubamaja ruumid mõnda aega tühjana, seal korraldati kunstinäitusi.

• 2013. aasta algul teatas TTK kavast hoone lammutada. Selle asemele rajatakse kuuekorruseline ehitis, millest poole võtaks enda alla kaubandus. Ülejäänud ossa tulevad bürooruumid ja hotell, ülemistel korrustel tahetakse avada ka päevaspaa.

 Allikad: TTK haldusdirektor Tõnu Sooaru, Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Reet Ruusmann, Edasi 21.12.1966

Tagasi üles