Ministeerium jätkab seaduse ja kohtuga

Markus Toompere.

FOTO: Sille Annuk

Jõulude eel võttis riigikogu vastu seaduse, mis on tähtis kõikidele loovisikutele, ent eelkõige tartlastest organiseerunud kunstnikele. Nii jõudis kultuuriministeeriumi ja Tartu Kunstnike Liidu vastasseis uuele tasemele.

Riigikogu võttis 18. detsembril vastu lohiseva pealkirjaga seaduse. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 63 riigikogulast, vastu ei olnud keegi, üks jäi erapooletuks.

Nagu on kirjas riigikogu veebisaidil, leevendab uus seadus probleeme, mis seonduvad vabakutseliste loovisikute ravi- ja pensionikindlustusega seoses nende tegevuse ja loometegevusest saadava sissetuleku laekumise eripäraga.

Seaduses on loovisikute toetamisel kahene mehhanism: toetuse maksmine tunnustatud loomeliidu kaudu või loomeliiduga mitteühinenud vabakutselise loovisiku toetuse maksmine kultuuriministeeriumi kaudu.

 Seadus täpsustab mitmeid loomeliitude tunnustamise ja toetuste määramisega seotud regulatsioone.

Tõke tunnustamisele

Tartu Kunstnike Liidu (TKL) juhatuse esimehe Markus Toompere hinnangul on selles seaduses punkte, mis on sinna pandud eesmärgiga tõkestada TKLi tunnustamist loomeliiduna. Seaduse seletuskirjast on näha, et ministeerium on otsustanud loetleda aktsepteeritavad loomevaldkonnad ja leidnud, et igaüht neist kureerib üks keskne organisatsioon.

«Seadus on üles ehitatud sel moel, et kesksetel organisatsioonidel on valdkonnale monopoli õigus,» selgitas Toompere. «Ja kuigi ei saa välistada, et siiski tekib ka muid ühendusi, ei või nad end ametlikult loomeliiduks nimetada.»

TKLi juhatuse esimehe arvates on ministeerium astunud seaduse sellise muutmisega tagurlikke samme. «See on tehtud rutakalt ja ainult juba tunnustatud loomeliite kaasates, lisaks on seaduses terve rida küsitavusi ja lahtisi otsi, millega mugavuse huvides ei tegeldud,» lisas ta.

Kuidas puudutab seadus Tartu Kunstnike Liitu kultuuriministeeriumi kunstide asekantsleri Ragnar Siili arvates?

«Riigikogus vastu võetud loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatused kehtivad kõikidele loomeliitudele, kes taotlevad riigilt loomeliiduna tunnustamist,» vastas ta.

Need, kes praegu pole loomeliiduna tunnustatud, peavad asekantsleri sõnul taotluse esitamisel lähtuma seaduses toodud tingimustest. «Juba tunnustatud loomeliitudel on üleminekuaeg, mille jooksul peavad nad end seaduse nõuetega kooskõlla viima,» lisas ta.

Toompere arvab, et kui ka uue seadusega pole TKLi tunnustamine võimalik, siis TKLi status quo (ld k senine olukord) ikkagi säilib. «Ent mida sellest ministeerium võidab, jääb mõistetamatuks,» ütles ta.

Kohtusaaga jätkub

Samalaadne teema – TKLi kui loomeliidu tunnustamine – jätkub kohtus. Kohtusaaga algas tänavu veebruari algul. Kultuuriminister Rein Lang keeldus oma käskkirjaga tunnustamast TKLi loomeliiduna ning TKL vaidlustas käskkirja Tallinna halduskohtus.

Suvise samasisulise käskkirja kohta rahuldas sama kohus TKLi kaebuse 18. novembril. Ühtlasi kohustas kohus ministrit tunnustama Tartu Kunstnike Liitu loomeliiduna. Ministeerium kaebas kohtuotsuse ringkonnakohtule edasi 18. detsembril.

Tagasi üles