Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor ja TÜ biotehnoloogia professor Andres Metspalule anti audoktori regaalid üle täna kell 15 Vilniuse Ülikooli Jaani kirikus.
Metspalu sai esimese eestlasena Vilniuse Ülikooli audoktoriks
«Professor Andres Metspalu on väga aktiivne, järjekindel ja uutest ideedest tulvil,» ütles Vilniuse Ülikooli meditsiiniteaduskonna dekaan prof Zita Aušrele Kucinskiene, vahendas Tartu Ülikooli pressiesindaja.
Dekaani sõnul seob prof Metspalu Vilniuse Ülikooliga aastatepikkune õppe- ja teadusalane koostöö ning rahvusvahelised uurimisprojektid. «Kahtlemata panustab prof Andres Metspalu audoktori tiitel Vilniuse Ülikooli auväärsesse kuvandisse maailmas.»
Professor Andres Metspalu kinnitas, et tema koostöö Vilniuse Ülikooli teadlastega on tõepoolest olnud tihe ning viljakandev. «Kui audoktori tiitel antakse, siis loomulikult on mul selle üle ainult hea meel.»
Tartu Ülikooli rektori prof Alar Karise sõnul on audoktori tiitli omistamine TÜ akadeemilise pere liikmetele oluline tervele Alma Materile. «See on suur tunnustus ja märk meie akadeemilise panuse rahvusvahelisusest.»
Andres Metspalu sündis 1951. aastal Lääne-Virumaal ja lõpetas 1969. aastal Rakke keskkooli. 1976. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja sai teaduste kandidaadi kraadi 1979. aastal. Ta on end täiendanud Columbia ja Yale ülikoolis ning Baylori meditsiinikolledžis USAs, Max Plancki instituudis Berliinis ja oli valitud külalisteadlane Lyonis, rahvusvahelises vähiuuringute keskuses. 1980 sai ta ENSV riikliku teaduspreemia ja 2002 riikliku arstiteaduse preemia.
Alates 1974. aastast on prof Metspalu pidevalt töötanud Tartu Ülikoolis. Aastatel 1986?1992 töötas ta ka Eesti Biokeskuse teadusdirektorina ning alates 1992. aastast on ta Tartu Ülikooli biotehnoloogia korraline professor. Prof Metspalu rajas 1996. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi molekulaardiagnostika osakonna ja juhtis seda esimesed 12 aastat. 2007. aasta lõpus valiti ta Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktoriks.
Andres Metspalu peamine uurimisteema on inimese genoom ja geenianalüüsi tehnoloogia, täpsemalt biopangad, populatsiooni- ja inimese geneetika, mendeliaalsete ja komplekshaiguste geneetika, seosed geenide, keskkonnafaktorite, elustiili ja inimeste tervisliku seisundi vahel. Lisaks veel molekulaardiagnostika ja geenianalüüsi tehnoloogiate arendamise, eriti DNA kiibitehnoloogia. Alates 1992. aastast on ta avaldanud kokku üle 100 teadusartikli.
Vilniuse Ülikool on Leedu vanim kõrgharidusasutus, mis asutati 16. sajandil. Ülikoolil on 14 teaduskonda, 6 instituuti, 3 ülikooli haiglat ja 10 õppe- ja teaduskeskust. Vilniuse Ülikoolil on ligi 3 000 töötajat ning seal õpib enam kui 23 000 üliõpilast.