Professor: põllupealne arendus head keskkonda ei loo

Toomas Tammis

FOTO: TPM



Kumb peaks kumba eest vedama – ülikool linna või linn ülikooli?

Ma arvan, et see peab toimima koostöös – mõlemad peavad olema asjast huvitatud. Linnafoorumist jäi mulle selline mulje, et ülikool tegelikult ei olnud sellisest foorumist huvitatud.  
Minul kõrvaltvaatajana on muidugi raske kommenteerida, kuidas ja miks linna ja ülikooli vaheline suhtlemine niimoodi toimib.

Mida arvate õppekompleksi ehitamisest Maarjamõisa väljale?

Tartu on piisavalt suur, et sinna põllu peale ei peaks niisugust arendust tegema. Me näeme Tartus Maarjamõisa väljale tekkimas kaste suurte parkimisväljadega.

Need ei ole hooned, kus inimesed tahaksid viibida või pikalt aega veeta. Kesklinnas oleksid teadlased paratamatult kõrvuti koos, saaksid üksteisega suhelda. See põllupealne arendamine – ma ei usu, et see linnale või ülikoolile kuidagi kaasa aitaks.

Kas ülikoolil on vaja ruumilist arengukava?

Ülikool ütleb, et tal selline asi justkui on, aga see kipub rohkem olema kinnisvara arenduse kava. Kinnisvara on kahtlemata kallis asi, selle müüki ja hooldust tuleb hoolikalt planeerida. Aga ma ütlen, et see on tehniline küsimus – seda peab tegema muu hulgas ka teatava kvalitatiivse ambitsiooniga. Millist keskkonda me siiski tahame saada ja kellele see on?

Ikka selleks, et needsamad ülikooli töötajad saaksid seal töötada. Et linna elu ei oleks kuidagi häiritud. See ruumilise arengu kava peab otsima kvaliteetset keskkonda, peab olema tehtud inimese, mitte ainult raha jaoks. Mul on tunne, et seesugune arengukava on ülikoolil tegelikult puudu.

Ülikool ja linn peaksid suutma võtta omaks sellise avatuse, nagu Tallinnas on näiteks Uue Maailma Seltsil. Ülikool ja linn ei planeeri justkui iseenese tarbeks, vaid ikka kogukonnaga läbi arutades. Suurem avalikkuse kaasamine on tähtis

Tagasi üles