Tartu kunstigümnaasiumis oli eelmise nädala kolmapäev praepäev ja magustoitu polnud ette nähtud. Eelmisest päevast oli aga leivakreemi üksjagu üle jäänud, nii et isegi päeva viimasel söögivahetunnil said paljud õpilased suu magusaks.
Direktorit kurvastab kalasupi põlgamine
25. detsember 2013, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühes põhikooli lõpuotsa laudkonnas kippus bravuurikas noormees valjuhäälselt seletama, kuidas enamik koolilõunaid on söödamatud. Teises laudkonnas olid lõpuklassi neiud võtnud ette sealihašnitslid, mis valitud koolilõunast veidi kallimast ekstramenüüst.
«Mina ei söö üldse eriti suppe,» selgitas üks abiturientidest, miks ta juba ammu harilikku koolitoitu ei telli. «Iga päev ostes saab ju ka valida, see on tähtis.»
Erutavad kalatoidud
Sel päeval oli ekstramenüüs lausa kuus praadi. Üldlõunaks anti sealiha-jahukastet, mis näis sööjaile, üksikute eranditega, hästi passivat. Põhikooli ülemise otsa ja gümnaasiumiõpilaste antud hinnete keskmine ligines kaheksale.
Kuidagi iseenesest kaldus aga vestlus sööjatega päevatoidult kalatoitudele, millele anti mitmekesiseid hinnanguid.
«Kalasupp ja kalakaste pole head,» leidis üks põhikooli viimase klassi tüdruk. «Lõhekaste on küll mõnus,» arvas tema lauanaaber. «Kalamassist kotletid on päris head. Muidu ma kalasõber pole, aga siin on kalasöögid üldse üsna normaalsed,» hindas kolmas. «Üldiselt ma kala ei söö, aga grillitud lõhet ja kalapulki söön.»
Üks gümnaasiumiõpilane väitis, et vahel on kartulid kõvavõitu, teine leidis, et mõnikord on supp või praad mage. Eriti kiideti kunstigümnaasiumi borši ja makarone hakklihaga. «Magustoiduks võiks olla sagedamini pannkoogid,» soovis põhikooli lõpuklassi laudkond.
Kunstigümnaasiumi direktor Peeter Kikas ütles õpilaste maitset kommenteerides meelega veidi lihtsustades, et kui saaks, sööks enamik kogu aeg ainult makarone.
«Mind kurvastab, et kalasupp, mida siin tehakse ja mis on lihtsalt väga hea, väga paljudele ei meeldi,» tunnistas Kikas.
Hoolekogu käib mekkimas
Kikase sõnul korraldab kooli hoolekogu aeg-ajalt toidu hindamise hoogtööpäevakuid, maitstes suppe-praade ise ja küsitledes õpilasi. Lõpuks esitab hoolekogu oma soovitused, mida võiks menüüs muuta.
«Minu meelest on meil toitlustajaga väga hea koostöö,» tunnustas Kikas firmat Baltic Restaurants Estonia. «Kõik küsimused saame lahendada kohapeal.»
Eriti tunnustas Kikas toitlustajat suurt vaheldust pakkuvate rahvuslike nädalate eest, mil pakutakse näiteks Ungari ja Itaalia rahvustoite.