Kalal on küljes liiga tugev kalamaitse

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommerts-gümnaasium
• Ahjulõhe brokoli-koorekastmes, keskmine hinne 7,6
• Puuviljakissell vahukoorega (eelmise päeva menüüst), keskmine hinne 8,6
• Kõikide kommertsgümnaasiumi lõunate keskmine hinne 6,7
• Toitlustaja Baltic Restaurants 
Estonia
Kommerts-gümnaasium • Ahjulõhe brokoli-koorekastmes, keskmine hinne 7,6 • Puuviljakissell vahukoorega (eelmise päeva menüüst), keskmine hinne 8,6 • Kõikide kommertsgümnaasiumi lõunate keskmine hinne 6,7 • Toitlustaja Baltic Restaurants Estonia Foto: Kristjan Teedema

Tartu kommertsgümnaasiumi õpilased lasid ahjulõhel, brokolikastmel ning vastavalt maitsele juurde võetud kartulil või riisil üsna hea maitsta, kuid leidsid kaunis üksmeelselt, et suppi ei maksaks kalast küll mitte kunagi teha.

Gümnaasiumi alumises otsas õppiv noormees hindas lõheroa ainult viie punkti vääriliseks, kuid tunnistas samas üles, et ükski kalatoit tema lemmikute hulka nagunii ei pääseks.

«Natuke soolane oli ka ja me teeks seda üldse teisiti,» ütles noormees ning esitas kirjelduse, kuidas ta kala enne ahjupanekut pisut võiga hautaks ja lisaks hiljem hapukoort.

Pahad seemned

Kümnenda klassi tüdruk ütles, et ahjulõhe, kui seda pole kastme sisse uputatud, vaid antakse taldrikul eraldi, on üldiselt väga hinnatud.

«Aga kalasupid küll eriti kellelegi ei meeldi,» lisas ta. «Lõhesupp on veel enam-vähem, aga teiste puhul on kalamaitse liiga pealetükkiv. Mind häirib ka see, et muude kalade puhul pole menüüs kirjas, mis kala see on.» Üks õpilane väitis, et tunneb kalasupi juures mudamaitset.

Kommertsgümnaasiumi õpilased põhikooli viimastest klassidest ning gümnaasiumiastme klassidest lugesid ahvatlevate koolitoitude hulka näiteks ahjukana, hernesupi ja külasupi. Tõsi, viimast paigutati selles leiduvate tangude pärast ka hoopis eemaletõukavate söökide nimistusse.

Üks õpilane väitis, et ketšup, mida koolisööklas ei anta, peaks ikkagi olema, sest risotod kipuvad kuivaks jääma. Teine arvas, et ühepajatoitudel ja üldse kõiksugu juurviljahautistel peaks menüüs olema auväärsem koht. Kolmas leidis, et iga päev peaks olema valida vähemalt kahe salati vahel, sest üks ei kannata salatis õuna, teine jälle kaalikat.

Mitu õpilast kinnitas aga, et nad ei suuda süüa salatit, kus on sees mingid seemned. Köögist täpsustati Tartu Postimehele, et need on päevalilleseemned.

Ealised iseärasused

Tervelt kümnes Tartu koolis, sh kommertsgümnaasiumis, teeb õpilastele süüa firma Baltic Restaurants Estonia.

Firma teenindusdirektor Ülle Promet nentis, et kalatoidud, mida peab pakkuma vähemalt korra nädalas, ei hakka ilmselt kunagi üldist vaimustust tekitama. Promet on aga täheldanud, et kalast tehtut pole veel õppinud põlgama paljud lasteaialapsed ja õpivad taas sallima gümnaasiumiealised.

«Näiteks punasest kalast koorene lõhesupp osale meeldib, osale ei, aga koolilõuna hinna juures ei tule me kuidagi välja, et pakkuda iga nädal kalast praadi,» rääkis Promet. «Kord tegime kartuli-räimevormi, aga enam kunagi ei tee. Õpetajaile see väga maitses, õpilastele paraku mitte.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles