/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/12/19/2705812t1ha5ff.jpg)
Tartu Postimees trehvas Tartu Miina Härma gümnaasiumisse päeval, kui koolilõuna koosnes kodusest seljankast ja kakaokissellist moosiga.
Härma kooli köök teeb prantslaste omale silmad ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhikooli viimase klassi ning gümnaasiumi esimese klassi õpilased andsid supile kümnepallisüsteemis hindeid seitsmest üheksani, keskmiseks kujunes 8,35.
Härma koolilõunatele tervikuna andsid samad õpilased hindeid viiest 8,5ni, mis andis keskmiseks hindeks 6,55. Seega oli sel päeval toit laste arvates keskmisest maitsvam.
Kala saab kriitikat
Kriitikat said peamiselt kalatoidud. Mõni õpilane arvas, et kala kasutatakse lõuna vaaritamisel üldse liiga palju, teise arvates tehakse kõik kalatoidud ühest ja samast külmutatud kalast.
«Võtan ainult kolm suutäit, et päris nälga ei sureks,» iseloomustas üks õpilane purustatud kalast tehtud suppi, mida ta nimetas kreemisupiks.
Teine õpilane ütles selle supi tooraine kohta «kahtlane». «Kala võiks näiteks rohkem paneerida,» arvas kolmas õpilane ning lisas, et purustatud kalast tehtud supil pole õiget kalamaitset.
«Väga hea on ainult lõhepüreesupp,» leidis neljas õpilane. «Väga head on kalatoidud, mis on tehtud mingist kallimast kalast, näiteks ahjulõhe-praad või ahjulõhevorm,» kiitis viies.
Prantsusmaal Pariisi-lähedases erakoolis aastail 2011-2012 töötanud Anni Peedisson, praegune Härma kooli asendusõpetaja, nimetas Härma gümnaasiumi koolilõunaid supersöögiks.
«Seal valmistati kõik sügavkülmutatud toorainest, enamasti serveeriti hot-dog'e ja friikartuleid,» kirjeldas Peedisson.
Varem Jõhvi gümnaasiumis õppinud Härma gümnaasiumi 10. klassi neiu ei tahtnud koolilõunaid maha teha, kuid kinnitas, et Jõhvis oli parem: suurem valik salateid, ekstra hea lõhepüreesupp ning õpilaste maitsega arvestamine.
«Maksastrooganovi ei söödud ja siis seda ka enam ei tehtud,» märkis neiu. «Siin koolis kipuvad toidud olema ka natuke liiga rasvased.»
Suurem ports on kallim
Härma gümnaasiumi koolilõuna maksab 1,36 eurot, mis on linnavalitsuse kehtestatud ülempiir.
Nädalas on kaks supi- ja magustoidupäeva ning kolm praepäeva. Suurema isuga õpilased saavad suurema portsu, kui maksavad lõuna eest 1,9 eurot.
Õpilased, kes iga päev koolisööklas süüa ei soovi või tahavad alati toitude hulgast sobivaima valida, võivad Härma sööklas ette võtta ligi kümnest roast koosneva menüü. Läinud teisipäeval leidis sealt näiteks šnitsli (2.70), seaprae (2.60), kooreklopsi (2.50) ja kanapihvi (2.10).