Eelarveväitlus keskendus lasteaedadele

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Hiljemalt aastaks 2017. peaks Tartu suutma võita lasteaiakohtade puuduse, selleks tuleb investeerida umbes 12 miljonit eurot, suurenevad ka lasteaedade tegevuskulud, ütles abilinnapea Kajar Lember linnavolikogus tuleva aasta eelarvet kaitstes.

Sotsiaaldemokraadist abilinnapea oli enne volikogu istungit lubanud, et pühendab oma eelarve ettekandest kaks kolmandikku lasteaedadele ja lõviosa ettekandest sellele ka läks. Lember nentis, et lasteaiaprobleemid on kerkinud eelarve arut­elu ajal ka volikogu komisjonides ja eelarve eelnõule tehtud parandusettepanekud puudutasid peamiselt lasteaedade teemat.

«Meie mure on see, et 1,5- kuni 3-aastasetel lastele on lasteaiakohti puudu hinnanguliselt 700,» sõnastas Lember peamise lahendamist vajava probleemi. Ta tõi sinna kõrvale, et seejuures on suur hulk lapsevanemaid, kes peavad maksma kinni erahoiu koha, sest linnalasteaias pole ruumi.

Kolmas suur probleem on lasteaiatöötajate väike palk, mis võib saada takistuseks uute lasteaedade loomisel, sest nendesse on vaja ka õpetajaid.

Lember tõi välja, et tuleva aasta eelarve 2,8 miljoni euro suurusest tulumaksukasvust 2,2 läheb palkade tõstmiseks ja miljoni omakorda lasteaiaõpetajate töötasu tõstmiseks.

«Läbirääkimistel ametiühingutega on jõutud kokkuleppele, et keskeriharidusega õpetajad hakkavad saama aasta algusest 600 eurot brutopalka ja kõrgharidusega õpetajad 700,» ütles Lember.

Lember võttis lahata ka viimasel ajal küsimusi tekitanud teema, et linn võiks rajada moodullasteaedu ja sellega lasteaiajärjekorrad võita juba tuleva aasta jooksul.

«Moodullasteaia tekitamine on mõistlik kohas, kus puuduvad ruumid või üüriruumid. Tartu linnas hoonestuse puudust ei ole. Tartus on palju mõistlikum tegeleda sellega, et leida vajalikke rendipindasid,» ütles Lember.

Ta ütles, et laias laastus oleks lasteaiale sobiv renoveeritud üüripind kaks korda odavam kui moodullasteaed. Siiski lisas ta, et mooduleid võiks kaaluda, kui lasteaedadele on vaja lisarühmasid teha.

Lastekeskuse remont

Pärast valimisi opositsiooni jäänud IRL oli pannud ette lisada eelarves avariiohtliku Kesklinna lastekeskuse remondiks 691 464 eurot. Linnavalitsus tuli pärast eelarve esimest lugemist välja sarnase ettepanekuga, pakkudes kõnealuse hoone remondi lisarahastuseks 500 000 eurot juba enne Kesklinna lastekeskusele mõeldud 100 000 eurole juurde.

Edasi esitles Lember mitme aasta pikkust plaani, kuidas Tartu lasteaiakohtade nappusest jagu saada. Suur lootus on, et tulevaks sügiseks tuleb vastus, kui palju saab selleks raha Euroopa Liidult ja siis saab asuda hankeid korraldama.

Töösse peaks minema Rukkilille lasteaia 120-kohalise maja remont ja teist sama palju kohti lisanduks juurdeehitusega. Uued lasteaiad peaksid tulema Pepleri ja Kulli tänavale. Peale selle otsib linn üüripindu. Lember ütles, et Rukkilille laienduse hind on umbes 3,9 miljonit eurot ja Pepleri lasteaia rajamise maksumus kolm miljonit.

«Näeme, et kolme aastaga on reaalne võimalus juurde luua 540 kohta,» lubas Lem­ber.«See tähendab 12 miljonit eurot investeeringuid lasteaedadesse. Ära ei tohi unustada, et olemasolevad lasteaiad enamasti vajavad kapitaalremonti. Iga saja lasteaiakohaga suurenevad eelarve kulud umbes 300 000 euro võrra aastas. Surve on ka õpetajate palkade tõstmiseks. Kui me palkasid ei tõsta, ei ole õpetajaid kusagilt võtta.»

Küsimuste voorus uuris IRLi saadik Jaak Nigul, et kas juhul, kui koalitsioon ei oleks linnavalitsuse ja volikogu kulusid kasvatanud, saanuks lasteaednike palga tõstmiseks jätta mitte miljon eurot, aga 1,7 miljonit.

Lember vastas: «Eks eelarve lõplikud read on kompromisside otsimine.»

Isamaalise Tartu Kodaniku nimekirjas volikogusse valitud Imre Mürk oli teinud ettepaneku emiteerida kahe miljoni euro eest võlakirju, et nii saada lisaraha lasteaiakohtade rajamiseks. Linnavalitus seda ideed ei toetanud. Nüüd küsis Mürk, kas linnavalitsusel on midagi põhimõtteliselt võlakirjade emiteerimise vastu.

Lember juhtis tähelepanu, et eelarve eelnõu näeb ette võlakirjade emiteerimise nii vanade laenude refinantseerimiseks kui ka uue võtmiseks.

Kaasettekande teinud reformierakondlane Veljo Ipits, kes on volikogu rahanduskomisjoni juht, ütles samuti, et lasteaedade probleemistik on linnavalitsuses praegu üks põhiteemasid. «Ega siin väga häid lahendusi ei ole, on reaalsed lahendused ja nendele on käesolevas eelarves mindud,» märkis ta.

Veel lisas Ipits, et tänavu oli eelarve parandusettepanekuid siiski tavatult vähe.

Laiapõhjaline töörühm

Linnapea Urmas Kruuse rääkis volikogule algatusest luua lasteaiaprobleemidega tegelemiseks laiapõhjaline töörühm, nagu oli olnud koolivõrgureformi ettevalmistamisel. Sellesse kaasataks linnapea tutvustuse järgi poliitiliste jõudude esindajaid ja eksperte.

Kruuse ütles, et lasteaiaküsimusi tuleb analüüsida sügavamalt kui ehituse vaatevinklist.

Ta sõnas, et statistika järgi on lasteaiakohti vajaka 700, aga see ei haaku reaalse eluga.

«Meil oleks väga hea meel, kui töörühm teeks ettepanekuid seaduste muutmiseks, et seadusruum oleks paindlikum, samas kahjustamata laste huve,» kõneles Kruuse. «Registripõhine kohustus lasteaiakohti anda võib olla õilis ja ilus, aga kui me räägime reaalsest olukorrast, võib ühel päeval linna registreerida 30 last, kes tegelikult linnas ei ela. Isegi juhul, kui me oleksime järgmisel aastal võimelised ehitama kolm uut lasteaeda, ei oleks see õiglane ega finantsiliselt mõistlik.»

«Põhiküsimus on praegu selles, et seadus, mis kehtib üle Eesti, ei arvesta Tallinna ega Tartu eripära, mis puudutab ümberkaudsete valdade elanike soovi tulla registripõhiselt saama osa teenusest. Komisjon on seetõttu väga vajalik ja see ei peaks käsitlema ainult kohtade loomist,» lisas linnapea.

Urmas Kruuse ütles, et sõimeealised ei tarvitse tingimata vajada lasteaiakohta, piisaks lastehoiust.

Vabakunna nimel võttis sõna Jüri-Ott Salm, kes ütles, et Vabakund tunnustab Kajar Lemberi algatusi lasteaiaprobleemi lahendamiseks ja ka Urmas Kruuse välja käidud ideed luua probleemi lahendamiseks laiapõhjaline töörühm.

«Siiski ei saa me nõustuda, et lahendused ei kajastu Tartu 2014. aasta  eelarves,» lausus Salm. «Nii praegune kui eelmine koalitsioon on teatavasti lubanud kaotada Tartus lasteaiajärjekorrad, praegu oli jälle üks võimalus seda probleemi lahendada. Seepärast hääletame Va­bakunnas eelarve vastuvõtmise vastu selle praegusel kujul.»

Tagasi üles