Pildid: Tartus esitleti Jaan Tõnissoni 145. sünniaastapäeva puhul postmarki

Riigikantselei ja Eesti Post esitlesid Tartu raekojas Jaan Tõnissoni 145. sünniaastapäeval talle pühendatud postmarki seeriast «Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018».

Jaan Tõnisson oli Eesti Vabariigi peaminister 18. novembrist 1919 kuni 28. juulini 1920 ja 30. juulist 1920 kuni 26. oktoobrini 1920 ning riigivanem 9. detsembrist 1927 kuni 4. detsembrini 1928 ja 18. maist 1933 kuni 21. oktoobrini 1933.

Peaminister Andrus Ansip avaldas esitlusel heameelt, et postmargi esitlus toimus Tartus. «Just siin kujunes Tõnissonist eesti rahvuslik juht, Tartus tegi ta oma väga laiahaardelise elutöö. Ta ei jätnud Tartut ka siis, kui töötas Tallinnas Eesti Vabariigi valitsuse juhina,» ütles peaminister. «Kuid Tõnissoni elutööks ei olnud ainult Tartu – «tema elutööks on olnud Eesti riik», nagu võttis selle 12 aastat tagasi kokku Tõnissoni ausamba avamisel peetud kõnes toonane president Lennart Meri,» lisas Ansip.

«Kogu selle aja, kõik need tosin aastat on minu töölaual olnud Tõnissoni ausamba vähendatud koopia. Nii kunagi siin Tartu raekojas kui ka praegu seal Tallinnas Stenbocki majas. Nii on Tõnisson minu eeskuju iga päev,» ütles peaminister.

Tõnisson oli aastatel 1915–1917 Põhja-Balti Komitee esimees, 1917–1918 Eesti välisdelegatsiooni liige, 1918–1919 ajutise valitsuse portfellita minister ja ministrina Eesti esindaja välismaal. Aastatel 1923–1925 oli Tõnisson II riigikogu esimees, 1931–1932 välisminister, 1932–1933 V riigikogu esimees. Aastatel 1906–1907 oli ta I Vene riigiduuma, 1917–1919 maanõukogu, 1919–1920 asutava kogu, 1920–1934/1937 I–V riigikogu, 1938–1940 riigivolikogu liige.

Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868 Viljandi vallas. Ta lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, õppis aastatel 1889–1892 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, oli õigusteaduste kandidaat. Aastatel 1893–1894 töötas ta Postimehe toimetuses. 1894 kuni 1896 oli ta kohtu-uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. Aastatel 1896–1930 oli Tõnisson Postimehe omanik, 1896–1935 Postimehe peatoimetaja ning aastatel 1898–1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908. aastal oli Tõnisson vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest. Aastatel 1935–1939 oli ta Tartu Ülikooli ühistegevuse professor.

Eesti Üliõpilaste Seltsi astus Tõnisson 1890. aastal, oli 1891–1892 Seltsi esimees ning aastast 1921 auvilistlane.

Tõnisson oli aastatel 1898–1917 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, 1902. aastal Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse nõukogu, aastatel 1908–1917 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi ja aastatel 1909–1916 seltsile kuulunud tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi esimees ning aastatel 1909–1920 Eesti Kirjanduse Seltsi eestseisuse liige. 1932–1940 oli ta Eesti-Suurbritannia Ühingu ning 1933–1940 Eesti-Rootsi Ühingu esimees.

1940. aasta detsembris vangistas NKVD Tõnissoni, mõnedel andmetel lasti ta 1941. aasta juulis Tallinnas maha.

Jaan Tõnissonile pühendatud postmark on seeria «Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018» raames üheteistkümnes.

Loe ka neid

Tagasi üles