Aasta lõpuga on lõppenud ka tudengite Ideelabori sügishooaeg. Ideelabori sõbrad valisid sel korral labori üheteistnädalase loometsükli «Tramm11» lemmikmeeskonnaks tudengi, kes soovib Tartus luua loogilist kergliiklusteede võrgustikku.
Tudeng unistab kergliiklusteedest
20. detsember 2013, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ideelaboris on linna kergliiklusteede loogiliselt ühendamise idee eestvedaja geenitehnoloogia tudeng Taavi Vanaveski. Tartu kergliiklusteede ja inimeste vajaduste kaardistamist alustas ta juba Ideelabori kevadhooajal. Nüüd valiti tema idee publiku lemmikuks ja ta pälvis 200 eurot preemiaraha.
Taavi Vanaveski kogus 900 inimese arvamused selle kohta, millised on Tartu kergliiklusteede suurimad probleemid. Peale selle uuris ta, milliseid lahendusi inimesed pakuvad, et muuta Tartu kergliiklusteed toimivaks võrgustikuks.
Viimasele vastamisel jäid inimesed aga hätta ja nii võttis Vanaveski nõuks küsitlustulemuste põhjal need lahendused ise välja pakkuda.
Ta ütles, et püüab uueks aastaks lahendused kirja panna ja neid siis linnale tutvustada. «Linn võiks need avalikule arutelule suunata, et välja selgitada, mida teede kasutajad nendest arvavad,» rääkis Vanaveski.
Park vajab kohendamist
Kõigepealt hakkas Vanaveski otsima vastust sellele, kuidas kodulähedast Raja tänava parki paremini kasutatavaks muuta.
«See on suurepärane koht sportimiseks, aga ligipääs terviserajale ei ole kuigi mugav,» vihjas Vanaveski sellele, et jooksurajale viivad teed on jäetud pehme rajakattega katmata ja vihmaga on need väga porised.
«Kui ma eile kell seitse seal jooksin, olid rajal peale minu veel kaks kepikõndijat, pime mees koeraga ja neli meesjooksjat,» rääkis Vanaveski. Ta leiab, et pargis on suurepärane valgustus, ent seda tuleks muuta veelgi paremaks.
Et park võimalikult suurt kasutust leiaks, pakub Vanaveski ühe võimalusena, et see tuleks ühendada teiste sportimiskohtade, rohealade ja kergliiklusteedega.
«Kui perekond tahab mõnele kergliiklusteele sõitma minna, pakivad nad neli ratast auto peale ja sõidavad sportimiskohta. See ole normaalne, aga ilma korralike kergliiklusteedeta oleks lastega läbi linna sõitmine ohtlik,» tõi Vanaveski veel ühe näite loogilise kergliiklusteede võrgustiku vajadusest.
Geenitehnoloog Vanaveskit ajendas kergliiklusteedega tegelema mure tüdrukute jalgade pärast.
«Minu huvi on, et ma ei näeks enam tänaval o- ja x-jalgadega tütarlapsi,» ütles Vanaveski. «See on keskkonnast tingitud. Kui inimene oma füüsilise vormi eest ei hoolitse, siis liigesed taandarenevad ja tekivad rühivead, tervisekahjud.»
Vanaveski usub, et kui me suudame enda keskkonna muuta sporti ja tervislikke eluviise soosivamaks, muutub inimeste liikumisharjumustega tervislikumaks ka nende toitumine. «Ja siis elab inimene tervelt ja õnnelikult väga kaua,» lisas Vanaveski.
Kevadised ideed
Ideelabori žürii sügishooaja peapreemia pälvis aga meeskond, kes püüab luua seadet vetikate kasvamise mõõtmiseks. Kuigi katsetusi mõõtmismeetodi ja -seadme väljatöötamiseks tuleb veel omajagu teha, on esimesed neist juba seljataga.
Kel soov osaleda uute ja põnevate ideede arendamisel ja elluviimisel, tasub meeles pidada, et kevadine «Tramm11» stardib koos uute mõtete ja meeskondadega juba 18. veebruaril.