/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2013/12/18/2701834t1hee29.jpg)
Mõni kirjanik tuleb kaamera ette heal meelel, mõni ei ole pildistamisest eriti huvitatud, nagu näiteks Indrek Hargla. Fotograaf Alar Madisson on nii tema kui ka teised tagasihoidlikud nõusse saanud.
Kirjarahvas astus fotograafi ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kirjandusmuuseum üllitas äsja albumi «Kirjarahva teine pildiraamat. Fotosid aastatest 2010–2013». Selles on üle saja foto neist, kes on avaldanud oma kirjapanekuid raamatutena.
Nimekiri algab Ülev Aaloega ja lõpeb Avo Üprusega. Kõiki on pildistanud Alar Madisson.
Ilmar Särje suvise värvilise portree kõrvale on küljendatud talvine mustvalge foto Indrek Harglast, kes eile osales kirjandusmuuseumis teaduskonverentsil ja sai mahti albumisse esimest korda pilku heita.
Talle meenus pildistamise päevast, et ta oli juhuslikult Tartus ja et oli väga külm ilm. Seepärast siis oligi ta fotograafi ees paksus jopes ja läkiläkiga.
Nägu varjab läkiläki
«Õnneks nägu väga palju näha ei ole,» ütles ta. «Igal kirjutajal on oma harjumused ja eelistused, mõnele meeldib pildi peal kuskil trükitud olla, mõnele ei meeldi. See ei sõltu sellest, kas inimene on kirjanik või mitte. Mina rahuldan oma edevust teistmoodi.»
Indrek Hargla selja taga on fotol Küütri tänav. Taamal paistavad ülikooli peahoone nurk ja Toomemägi. Kirjaniku vasakul käel on Rüütli tänav, kuid see on raamatusse kadreerimisel välja jäänud.
Mida kostab Hargla kogu albumi kohta? «Saja aasta pärast on mõnel kindlasti väga hea meel sihukest asja näha,» ütles ta.
Harglat ei olnud Madissonil siiski kuigi raske pildistada.
Palju raskem oli saja aasta tagustele ja ka praegustele huvilistele jäädvustada neid kirjanikke, kelle asukohast ja sealsetest valgusoludest ning ka loomingust ei olnud pildistajal suurt midagi teada.
«Üldjuhul on see vette viskumine tundmatus kohas,» ütles ta. «Tavaliselt kestab pildistamine pool tundi. Selle aja jooksul pean ma kõik tehniliselt paika saama ja pildistatav peab ka avanema, et ta teeks oma normaalset nägu ja mitte pildinägu.»
Enamasti oli fotograafil kaasas raamatu üks või teine koostaja – Vilve Asmer või Krista Ojasaar. Vahel aitas pildistatavat avada ka kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.
Madisson tegi enne pildistama minekut tavaliselt põhjaliku guugelduse ja püüdis lugeda pildistatava loomingut. Näiteks ka Erik Tohvri puhul. «Et ma ei olnud teda varem lugenud, siis võtsin tema viimase raamatu ja lugesin selle läbi, sest piinlik oleks olnud niisama peale lennata,» ütles fotograaf.
Järg tuli ja tuleb veel
Äsja ilmunud «Kirjarahva teine pildiraamat» on nelja aasta eest ilmunud albumi järg.
Kolmandasse raamatusse on juba paarkümmend pilti ootamas. «Me oleme Vilve Asmeriga otsustanud, et jätkame,» ütles Alar Madisson. «See kõik aga ei sõltu ainult meist, vaid sellest, kas Eesti Kultuurkapital ning haridus- ja teadusministeerium meid ka toetavad.»
Fotograafil on praeguseks Eesti Kultuuriloolise Arhiivi projekti «Kirjanik ja tema keskkond» raames üles võetud 250 kirjanikku.
Osa neist saab aprillis näituseks Tartu kunstimaja suures saalis.
Raamat
«Kirjarahva teine pildiraamat. Fotosid aastatest 2010–2013»,
pildistanud Alar Madisson,
Eesti Kirjandusmuuseum, 2013,
125 lk.