Ülikool otsib sidet ühiskonnaga

Tartu ülikooli peahoone. Foto: Margus Ansu / Postimees

Mitmed avaliku elu tegelased on viimasel ajal rõhutanud, et midagi tuleks muuta Tartu Ülikooli juhtimises ning ülikoolil puudub piisav side ühiskonnaga. 

Reedel kogunesid Tartus seminarile spetsialistid, et arutada uue Tartu Ülikooli seaduse ja eelmainitud muredega seonduvat.

Peamiselt tõusis teemaks see osa seadusest, mis puudutab ülikooli juhtimist. Juhtimismudeli muudatuse on tinginud kaks tõika: praegune süsteem ei toimi ning ülikool vajab suuremat seotust ühiskonnaga.

Päeva lõpus peetud juhtimisteemalist debatti vedas Tartu Ülikooli kuratooriumi esimees Jüri Raidla, kes alustas arutelu viitega vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese hiljutisele kriitilisele kõnele.

«Eesti ülikooliharidus pole konkurentsivõimeline, kui ta harrastab protektsionismi ja pelgab konkurentsi. On see kriitikavaba takerdumine ühte kunagisse edumudelisse, mille väärtus siirdejärgsel ajastul üha kahaneb?» seisis presidendi kõnes.

«Tundub, et ehmatama panevalt palju on sellist enesesse kapseldumist ja sellega seoses stagneerumise ohtu,» märkis Jüri Raidla ning avaldas heameelt laiema arutelu alustamise üle.

Isikliku varaga vastutama

Kas on üldse vaja midagi korrigeerida ülikoolide juhtimises? Kui on, siis kuidas? Kas peaksime liikuma Skandinaavia ja Põhjamaade suunal? Ja kuidas seda ülikooli juhtimise reformi ellu viia? Need küsimused asetas Raidla arutlejate ette.

Juhtimisreform ei ole eesmärk iseeneses, vaid soov teha midagi paremaks, märkis Raidla. Päeva põletavaim teema puudutas uue loodava kuratooriumi ehk nõukogu koosseisu. Kes on need üksteist inimest, kes hakkavad ülikoolis olulisimaid otsuseid tegema?

Ülikoolis on kardetud, et ühiskonnas pole leida neid pädevaid ning mõjukaid inimesi, kes oleksid võimelised ülikoolielu juhtima.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer pakkus, et need ülikooli valitavad viis liiget uues otsustuskogus võiksid olla tudengid. Mõte oli muidugi mõeldud naljaga pooleks, kuid tõsisemalt jätkates märkis Mälzer, et on kuulnud ülikoolis ka väljaütlemisi, justkui peaks tudengid jätma otsustamisest kõrvale, sest nad pole piisavalt pädevad.

Samas aga polnud diskussiooni peateemaks üliõpilaste kaasatus, vaid see, kes peaks juhtima ülikooli ning kuidas ülikooli ühiskonnale lähemale tuua. Kuivõrd nende 11 inimese otsustest hakkaks ülikoolis sõltuma väga palju, on oluline, et nad kannaksid ka vastutust.

Raidla pakkus, et need liikmed võiksid vastutada oma valede otsuste eest ka isikliku varaga.

«Ma olen lugenud väga palju erinevaid arengukavu, küll rahvusvahelistumisest, küll regionaalsest tegevusest. Väga tihti pean aga küsima, kus need plaanid tegelikult on, kus see praktiline juhtimine seal on?» küsis üks diskussioonil osalejatest, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Heli Aru.

Seadus kavast maas

Debati käigus tõusis esile mõte, et oluline oleks valida uude kõrgeimasse otsustuskogusse inimesed, kellel oleks ühiskonnas mõju, kuid kes oskaksid samal ajal seista ülikooli hea käekäigu eest. Samuti peaksid need ülikoolivälised nõukoguliikmed peegeldama ühiskonna vajadusi ja ootusi ülikooli suhtes.

Haridus- ja teadusministeerium seadis eesmärgiks saata Tartu Ülikooli seaduse eelnõu riigikokku vastuvõtmisele juba sel kevadel. Praegu on aga olulised diskussioonid nii avalikkuses kui ülikoolis veel pooleli.
Tõenäoliselt enne suve, nagu algul plaanitud, seaduseelnõu riigikokku ei jõua.

Tartu Ülikooli seadusest
• Tartu Ülikooli seaduse muutmise eelnõu on olemas juba 2006. aastast.
• Seaduseelnõu peamised muudatused puudutavad ülikooli juhtimist, kus praeguse kõrgeima otsustuskogu ehk nõukogu asemel, kuhu kuulub 50 liiget, saaks kõrgeimaks otsustuskoguks 11-liikmeline kuratoorium.
• Samuti nimetab seadusemuudatus Tartu Ülikooli rahvusülikooliks, mis võimaldab nii anda koolile rohkem riigi raha.