Kuigi Schenkeri liigas hoiab Bigbank Tartu Tallinna Selveri ja Pärnu võrkpalliklubi ees esikohta, jäädi pühapäeval Kuressaares peetud Eesti karikavõistluste finaalis 2:3 alla Tallinna tehnikaülikooli meeskonnale.
Peatreener Ojamets: asi on psühholoogias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks esimest geimi võitis Tartu meeskond täiesti kindlalt (mõlemad 25:14), kolm järgmist kallutas enda kasuks aga hoopis TTÜ meeskond (25:23, 25:16, 17:15). Tehnikaülikooli meeskond on Schenkeri liigas praegu alles kuuendal kohal, kuid alistas tartlased samamoodi ka liiga põhiturniiri esimeses mängus.
Sarnase mängukäiguga on liigaliider sel hooajal alistunud ka Selverile (geimid 13:25, 19:25, 30:28, 28:26, 15:10). Bigbank Tartu peatreener Andrei Ojamets näeb probleemi mängijate psüühikas.
Miks ei suutnud meeskond kindlas eduseisus võitu vormistada?
Võrkpallis on see asi natuke teisiti kui teistes sportmängudes. 2:0 eduseis ei ole veel võit. Iga geim on omaette mäng. Ei taha küll paralleele tuua, aga on ju korvpalliski nähtud, kuidas üks meeskond võidab esimese poolaja 20 punktiga ja siis lõpuks ikkagi kaotab.
Kui vaadata karikafinaali esimesi geime, siis probleem pole ei füüsises ega tehnikas, asi on psühholoogias. Me mängime kaks ideaalset geimi, aga kolmandas geimis tekib alateadlikult kergem suhtumine mängusse. Keegi ei tee seda meelega, aga see tekib alateadvuses. Siit-sealt antakse viis protsenti või isegi vähem järele ja siis tekib pettumus, et järsku ei võidagi. Sellises seisus ei saa loota, et vastane annab alla.
Kuidas mõista teie kommentaari, mis ilmus eilses Postimehes, et «osa mehi hakkab mingil hetkel asju liialt läbi elama ja pisar jookseb mööda põske»?
See tähendabki seda, et mäng ei ole veel kaotatud, kui me kaotame ühe geimi, aga sellesse jäädakse kinni. Ka 3:1 ja 3:2 on võidud ja kui geimi kaotame, tuleb edasi minna, aga meie hakkame selle üle mõtlema ja tekib pettumus.
On selline hiina vanasõna, et austust ei vääri mitte see, kes võidab, vaid see, kes peale kukkumist üles tõuseb. Kolm sellist valusat kaotust on nüüd käes, peame neist õppima.
Kaks korda olete libastunud TTÜ vastu. Milles seisneb nende tugevus?
TTÜ on tõepoolest näidanud ülikõva iseloomu, seda oli juba näha ka eelmisel hooajal. Hoolimata 0:2 kaotusseisust uskusid nad oma tegutsemisse ja neil oli suur tahe.
Kuidas meeskonna psühholoogilise poole paika saada?
See on pikk protsess ja ma võiksin teile sellest terve lehe täis rääkida, aga kokkuvõttes on meil siiski noor võistkond ja psühholoogiline pool edeneb koos mängukogemusega. Meeskonna suhtumine on viis pluss, aga peame harjutama raskemas olukorras vastupidamist ja kannatlikkust. Peame arendama oskust mängida oma mängu, sest vastane hakkab niikuinii vastu.
Nimekirjas on sel aastal mitu kogenud mängijat. Miks ütlete, et meeskond on noor?
Põhikoosseisu on lisandunud Kristo Kollo, aga muidu on see põhiliselt sama, mis eelmisel aastal: Renee Teppan, Kevin Soo, Robert Täht ja Henri Treial ning sidemängijad Artis Caics ja Rait Rikberg.
Kollo tuli rannavõrkpallist tagasi ja kuigi võib näha sarnasusi, on ranna- ja saalivõrkpall kardinaalselt erinevad. Saali tagasitulek võtab aega.
Millest nüüd trennis räägite?
Täna (eile – toim) ei treeni me midagi. Hooaja keskel tuleb ikka see hetk, kui tuleb tegeleda veidi muude asjadega, et meestel pallinälg tagasi tuleks. Koguneme homme (täna – toim) õhtul ja hakkame hoopis jõuvarusid taastama. Hooaja teine pool on ees. Tuleb püsti tõusta ja edasi minna. Osal meestel algab homme õhtul Tallinnas Eesti koondise kogunemine.
Kes Tartu meeskonnast koondisesse kutsuti?
Ma ei ole Avoga (Eesti võrkpallikoondise peatreener Avo Keel – toim) veel täpsemalt rääkinud, kelle ta kogunemisele kutsub, aga kandidaatideks nimetas ta Robert Tähe, Kristo Kollo, Renee Teppani, Argo Meresaare ja Rait Rikbergi.
Kas võrkpallurid saavad ka väikese jõulupuhkuse endale lubada?
Koondisel on 24. detsember vaba, aga 25nda õhtul on juba trenn. 31. detsember on ka vaba, aga 1. jaanuari õhtul on trenn, sest 3. jaanuaril algab Saksamaal Ludwigsburgis juba MMi kvalifikatsiooni otsustav, kolmanda ringi turniir. Koondisemehed küll suuri pidustusi endale lubada ei saa.