/nginx/o/2014/01/07/2737394t1h825b.jpg)
/nginx/o/2013/09/27/2410990t1h822f.jpg)
Pärast seda, kui Eesti teadusagentuur tegi oktoobri keskel teadusasutustele teatavaks eelotsused institutsionaalsete uurimistoetuste kohta, leidis agentuur, et tegelikult pole riigil teaduse hüvanguks nii palju raha siiski kuskilt võtta.
Teadusagentuur lubas olematut raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusagentuuri esimees Andres Koppel saatis teadusasutustele vabanduskirja ja teatas, et hindamisnõukogu on sunnitud võrreldes eelotsustega vähendama ministrile tehtavas rahastamisettepanekus institutsionaalsete uurimisteemade (IUT) toetussummasid.
Võrreldes eelotsustes teatavaks tehtuga vähendati ettepanekus kõikide IUT-de lõppsummasid 1,2 protsendi võrra. Erandid olid Tallinna tehnikaülikool ja Tartu observatoorium, kelle eelotsuse summasid tänu kehtestatud finantsgarantiidele ei muudetud.
Vale tõlgendus
«Lugesime riigieelarve seletuskirja liiga optimistlikult,» nimetas Koppel segaduse ühe põhjuse. Kuigi Koppel tunnistas, et riigieelarve seletuskirjadest on lähtutud ka kõigil eelnevatel aastatel, tõlgendati seekord seda valesti. Teiseks tingis segaduse inimlik arvutusviga.
Nii juhtuski, et hindamisnõukogu tegi institutsionaalsete uurimisteemade rahastamise eelotsused 122 788 euro võrra suuremas summas, kui oli 2013. aastal lõppenud sihtfinantseeritavate teemade rahaline maht.
«Otsisime võimalikke lahendusvariante IUT eelotsustega tekkinud puudujäägi katmiseks koos haridus- ja teadusministeeriumiga 2014. aasta teaduseelarve üldise kasvu arvelt. Paraku, arvestades 2014. aasta teaduseelarve piiratust ja reglementeeritust, me neid ei leidnud,» kirjutas Andres Koppel teadusasutustele oma vabanduses.
Teaduse jaoks pole raha
Ei Tartu ülikooli ega maaülikooli teadusrühmad pole koostanud eelotsuste põhjal järgmise aasta tööplaane ja segadus teadlastele seetõttu lisatööd ei too.
Eesti maaülikooli teadusprorektori Ülle Jaakma sõnul ei olnud teade meeldiv, ent on hea, et viga avastati enne lõplikke otsuseid.
Ta mõistab, et tegemist on agentuuri tööõnnetusega, kuid pole lahendusega rahul. Jaakma arvas, et sellises olukorras oleks õigem olnud, kui haridus- ja teadusministeerium ning valitsus oleksid puuduoleva veidi rohkem kui 100 000 eurot, siiski leidnud.
Kuna seda ei tehtud ja otsustati kärpida eelotsuseid, kinnitab see Jaakma sõnul Eesti riigi teaduse rahastamise äärmist tagasihoidlikkust.
Ka Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm leiab, et viisakas olnuks, kui riik oleks puuduoleva raha leidnud.
Teadusrahastuse suurimaks kitsaskohaks peab ta endiselt seda, et riigipoolne teaduse rahastamine pole 2008. aastast suurenenud.
Andres Koppel ütles, et kuna rahastamine pole suurenenud, on see tekitanud suuri pingeid nii institutsioonidele kui ka agentuurile. Kuid ta nentis, et see ei õigusta eksimusi: «Olukord on raske, aga vigu teha ei tohi.»
Ta lisas, et hindamisnõukogul tuleb 6. jaanuariks teha veel hulk väga ebameeldivaid otsuseid. Nimelt on agentuurile laekunud 200 personaalse uurimistoetuse taotlust, ent raha jagub vaid veerandsajale.
Reedel korraldab agentuur Tallinna esinduses pressikonverentsi, et vastata IUT taotlusvooru käigus tekkinud küsimustele. Samas avalikustatakse ka rahastatavad uurimisteemad ja toetussummad.