Estiko tutvustab uut bussijaama

Vaade planeeritava bussijaama ootesaalile. Foto: Vaikla Disain

Taskusse uut bussijaama kavandav Estiko levitab uueneva transpordisõlme eskiisvaateid ning jätkuvad bussijaama planeeringu täiendamise arutelud.

Estiko juhataja Ain Tammvere ütles, et nüüd tutvustatavad eskiisid näitavad ära plaanitava uue bussijaama lahenduse, kassade, ootesaali istekohtade ja kohvikute asukohad.

«Kõik selle oleme püüdnud läbi lahendada,» selgitas ta. Tammvere lisas samas, et seda ei tuleks võtta kui lõplikku tulemust. Volikogust tagasi saadetud detailplaneeringu eskiislahenduse täiendamisega töötatakse.

Parem ettekujutus

Siiski usub Ain Tammvere senisele kogemusele tuginedes, et 3D-piltide abil saavad inimesed paremini aru, millised on Estiko kavad ja mõtted bussijaama paremaks muuta.

Estiko on Tammvere sõnul viimastel kuudel aktiivselt planeeringuga edasi tegelenud, lugenud volikogu stenogrammist volinike märkusi ja kuulanud inimeste arvamusi. Planeeringu eskiisiga samal ajal on koostatud ka hoone eskiisprojekt.

Tartu linnaplaneerimise abilinnapea Jarno Laur (SDE) ütles, et just eilseks oli kokku kutsutud suurem nõupidamine, kus arendaja, planeerija, linna esindajad, suuremad bussiettevõtted ja maavalitsuste esindajad vaatasid muudetud lahendusi läbi ja arutasid uue bussijaama kavandit, lähtudes bussivedajate arvamusest ja vajadustest.

«See oli ka see, mis oli esimesel katsel tegemata ja mida ette heideti,» ütles Laur.

Tema selgitusel on nüüd samal ajal täiendatud ka planeeringuga kaasnevaid eksperdiarvamusi ja uuringuid.

Kiire töö

Millal võiks bussijaama planeeringu eskiis uuesti eelnõuna linnavalitsusse ja volikokku jõuda, selle kohta ütles Laur kindlalt ainult seda, et kindlasti mitte sellel aastal.

«Eeldan, et arendaja on huvitatud võimalikult kiirest menetlusest,» ütles Laur. «Lahendusi, uuringuid ja vastuseid tuleb päris kiiresti. Kõige optimistlikumalt võiks öelda, et järgmise aasta jaanuaris-veebruaris.»

Kõige suurem mure on tema sõnul endiselt liikluslahendus ja jalakäijate turvalisuse tagamine, mis on endiselt nõrk koht. Just turu ja Turusilla poolt bussijaama sisenemise ala kohta on Lauri seletusel vaja lahendust, et sõidukite ja jalakäijate ristumise ala oleks võimalikult väike ja sellele ei satuks tagurdavaid busse.

Arvamus

Kaubanduskeskus kui tõmbekeskus – mis tõmbab?

Margus Tinno

Colliers International Advisorsi partner

Viimasel ajal kõneainet pakkuvad uute kaubanduspindade rajamise plaanid ja olemasolevate laiendamine tekitab õigustatud küsimuse: mis on see, mis inimesi jätkuvalt keskustesse tõmbab?

Eestis võib üheks põhjuseks pidada meie linnaplaneeringulist keskkonda, mis ei soosi kaubandustänavate funktsioneerimist. Lisades siia ebasoodsa kliima, võib öelda, et ajaga on tekkinud konkreetne pilt: Eestis on välja kujunenud väga tugev kaubanduskeskustekeskne tarbimine.

Kas aga olemasolev, küllaltki piiratud ja homogeenne valik suudab tagada kaubanduskeskuste jätkusuutlikkuse? Ilmselgelt on suuremate keskuste omanikel vaja leida pidevalt uusi aspekte, et tagada atraktiivsus.

Kümmekond aastat tagasi piisas sellest, et keskus oli suur ja tänapäevane, nüüdseks on selgunud, et teatud ajal on vaja neid keskusi veel suuremaks ehitada, sealjuures ka uusi kaubamärke ja kauplejaid juurde tuua. Aasta-paari möödudes on aga ka see õlekõrs kasutatud. Mis edasi?

Suunates pilgu Euroopasse, näeme, et kaubanduskeskustest kujundatakse järjest enam elamus- ja sihtkohakeskusi (experience centers, destination centers). Neisse integreeritakse meelelahutust ja ajaviidet (kinod, lõbustuspargid), toitlustust, teenuseid (pank, side, kommunaalteenused) ja ühistransporti. Eriti viimatimainitu on olnud Eestis pigem erandlik teema. Enim tuntud on Tallinnas asuv Viru keskus koos sealse bussiterminaliga.

Ühissõidukite terminali paiknemisel kaubanduskeskuses on mitmeid olulisi positiivseid külgi, millest võidavad nii kodanikud kui ka linnakeskkond. Kontrollitud siseoludes asetsev terminal on mugav, soe ja turvaline keskkond.

Peale selle on inimestel võimalik oma aega ratsionaalselt veeta, kasutades oote- või planeeritud aega sisseostude tegemiseks.

Linnakeskkonna võtmes säästab integreeritud terminal linnaruumi – tulemuseks rohkem parke või muud ühiskondlikku kasutust. Tänapäevaste korrektsete tehnoloogiliste lahenduste korral ei ole ka heitgaasid probleem, mida on näidanud Viru keskuse terminali pea kümneaastane edukas kogemus.

Teadaolevalt on Tartus planeerimisel Tasku kaubanduskeskuse laiendus koos bussiterminali integreerimisega – projekt, mis tõotab kujuneda Viru keskuse kõrval üheks märkimisväärseks samalaadseks ettevõtmiseks Eestis.

Kahtlemata annab see tartlastele palju mugavama võimaluse ühendada oma igapäevane ostlemine ja ühistranspordi tarbimine ning Tartu linnale nüüdisaegse linna mulje. Kindlasti paraneb liikluse turvalisus, kui enam ei ole vajadust kulgeda tänaval busside vahel.

Samuti annab terminali ühendamine kaubakeskusega juurde avarust ning võimaldab luua reisijatele juurde heaoluvõimalusi (internetikasutus või lastele mängutoad). Julgen arvata, et tartlased ja Tartu kesklinn pigem võidavad sellest projektist.