Lõunakeskuses kerkib uisuvälja kohale seiklusrada

Liuvälja kohale seikluspargi ehitanud Viljar Raidmets (vasakult), Mihkel Veike ja Ragnar Kekkonen loodavad esimesi huvilisi võtta vastu juba selle nädala lõpus. Foto: Margus Ansu

Tartu Seikluspark on kaks kuud ehitanud öösiti Lõunakeskuse liuvälja kohale Eesti suurimat siseseiklusparki. Kaheteistkümne meetri kõrgusel asuvad rajad avatakse veel enne jõulupühi.

Tartu Seikluspargi juhataja Mihkel Veike sõnul on liuvälja katuse alla üksikuid seikluspargi elemente varemgi üles seatud, näiteks õhusõidutrosse, aga need on olnud seotud mõne meelelahutusüritusega ning paikset parki pole keegi siia varem soovinud teha.

«Idee ja võimalus oli olemas. Meie lihtsalt võtsime sellest kinni,» selgitas Veike uue seikluspargi sündi.

Veike sõnul ehitatakse kaheteistkümne meetri kõrgusel olevate liimpuidust katusefermide vahele kolm eri raskusastmega rada. «Tuleb kollane, sinine ja roheline rada. Raskusaste sõltub keerukusest ehk iga rada nõuab erinevaid füüsilisi oskusi,» lausus ta.

Rajad on ehitatud seikluspargi standardite järgi, mis tähendab, et kasutatakse kõiki tavapäraseid mänguelemente.

Nii näiteks ootavad katuse all turnijaid ees Amazonase sillad, siksakpurded, tunnelid, trossidel liikuvad kelgud ja rulad. On ka kohti, kus edasiliikumiseks tuleb kahe platvormi vahel sooritada köiehüpe.  

Iga huviline saab valida just endale sobiva raskusastmega raja. «Iga raja ees on tutvustav silt ja sa saad ise valida, kas alustada kergemast või minna kohe raskemale. Kui mõne mänguga hätta jääd, siis tuuakse sind sealt ära ja võid proovida järgmist rada,» selgitas Veike.

Alla turvavõrk

Seikluspark laiub 1200 ruutmeetril ja on siseparkidest Eesti suurim. Igal rajal on kümmekond elementi ning kogu pargi läbimine võtab aega umbes tunni.

Eraldi tasu eest saab proovida risti üle liuvälja kulgevat õhusõitu. Maksimaalselt saab korraga minna lae alla turnima 65 inimese ringis.

Veike sõnul tuleb kogu seikluspargi alla suur turvavõrk ning seega pole alla kukkuda võimalik. Samuti on kontrollitud üle liuvälja katust hoidvate fermide kandevõime.

«See on kõige tugevam võlvifermide konstruktsioon, mida kasutatakse ka sildadel. Lisaks on võetud mitmeid eksperdihinnanguid ning need kõik lubavad seda,» selgitas Mihkel Veike.

Ta märkis, et mitte keegi poleks nõus sellist asja ehitama, kui see poleks turvaline.

Keeruline ehitis

Seiklusparki on ehitatud oktoobrist alates ning suuresti on see juba valmis. «See kõik on olnud väga keeruline. Tööd oleme teinud kolme tõstukiga ja öösiti,» rääkis Veike.

Sellel nädalal hakatakse mängudžungli kõrvale püstitama aga ühte kõige keerulisemat osa ehk administratsioonitorni. Torni platvormid on justkui suured lehed, kust inimesed hakkavad läbi ronima. «Lähed üles nagu väike putukas,» kirjeldas Veike.

Praeguse plaani järgi võiks pargi avamine olla 20. detsembril, kuid võib lükkuda ka mõni päev edasi. Edaspidi saab liuvälja kohal turnida samadel aegadel, mil Lõunakeskus on avatud.

Põnev vaatepilt

Lõunakeskuse juhataja Jaan Lott ütles, et seikluspargi idee võeti rõõmuga vastu. «Selliseid kogu pere meelelahutusi pole meil paari viimase aasta jooksul juurde tulnud,» lausus ta. «Pigem on neid vähemaks jäänud ja me oleme juba tükk aega otsinud head lahendust.»  

Loti sõnul on seikluspargile leitud suurepärane lahendus. «Esiteks pole see kusagil eraldi ja teiseks polnud selleks vaja midagi eraldi ehitama hakata. See ruum on seisnud kogu aeg kasutult, aga nüüd on sellele mõeldud väga hea ja põnev rakendus,» lausus ta.

Seikluspark võiks Loti sõnul pakkuda põnevust mitte ainult nendele, kes ise turnida tahavad, vaid võiks olla huvitav vaatepilt kõigile, kes mööda kõnnivad. «Ikka on põnev vaadata, kui keegi lae all midagi ebatavalist sooritab,» sõnas ta.